looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos. Neid valides oleme eelistanud järgmisi: ajakirjaga Loodushoid ja Turism. Toimetajana on välja kasvanud paljudest pisikestest algatustest. rannaprotsesside jälgimiseks. 1) esimesed omataolised (pretsedendi loonud) jätkas Gustav Vilbaste. Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese
-seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Kaardilt: pool-looduslike koosluste levik kaasajal Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal Looniidud – rannikualadel Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti Soontaimede liigirikkus: Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56 Loopealne – 270 , neist 30 Lamminiit – 350, neist 22 Rannaniit – 390, neist 34 Looniidud e. alvarid Alvarid – õhukese-mullalised lubjarikkad niidud Mullakihi tüsedus kuni 20cm, kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Esineb põuakahjustusi.
1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon. 1971- Lahemaa Rahvuspark 1979- Eesti I Punane Raamat 1985-1987- Fosforiidisõda 1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest 1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond) 1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“ 1995- Säästva arengu seadus 2004- kuues looduskaitseseadus 21