Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Matusekombestikku mõjutavad nii piirkondlik päritolu kui ka perekondlikud ja
isiklikud tõekspidamised, alates otsusest, kas korraldatakse kiriklik- või ilmalik-, põletus- või
laibamatus. Kuna nüüdisaegne matusekombestik on mitmeplaaniline ja integreeritud, sisaldab
see detaile erinevatest aegadest, usunditest, kultuuridest (Ristolainen 2004: 13, 20), selle
käsitlemine ei ole mõeldav kristlikku ja sotsiaalset konteksti tundmata. Usundilisest aspektist
lähenetakse töös Eesti matmiskombestikule eelkõige luterliku ja õigeusu kultuuriruumi
vaatenurgast, sest just need ristiusu harud on eesti ja vene rahvustele omaseimad usundid
(Hansen 2002:126). Mõnede töö valdkondade analüüsis pöördutakse käesolevate rahvuste
eelkristlike uskumuste ja tavade poole.
Käesoleva töö esimeses peatükis lähtun surmast kui bioloogilisest ja filosoofilisest kategooriast,
seejärel annan lühikese ajaloolise ülevaate eestlaste ja idaslaavlaste eelkirstlikust
1