Halliste luha taimkatte muutustest
Ligilähedane olukord kestis
1940ndateni (Kukk, Kull 1997). Käesolevas töös kasutatud vanimad allikad "Vene 1-
verstane" kaart ning 1905. a. topograafiline kaart näitavad ilmselt kasutuses olnud
niidupindala maksimaalset seisu. Kogu niidukoosluse pindala suuruseks hinnati ca 457 ha
(tabel 2). Halliste puisniitu on heinamaana kasutatud arvatavasti aastatuhandeid.
Ümbruskonna asulate heinamaad asusid enamasti Halliste jõe kaldail, seda kuni 1950.-
1960ndateni. Sellest annab tunnistust ka matkakirjeldus 1960ndatest: "Kahel pool jõge,
niikaugele kui silm ulatub, aina küünid, lausa küünide külad (Tamm, 1967)."
Eestis vähenes pool-looduslike rohumaade pindala 1950ndate aastate 1,5 miljonilt hektarilt
1990. aastaks 0,3 miljonile hetarile (Mander, 1994). 1950ndatel oli Halliste luht sealsete
kolhooside tähtis loomasöödabaas. Näiteks sai Viljandi rajooni "Valguse" kolhoos kogu
sööda sealsetelt luhaniitudelt. Halliste luhaniitu hinnati keskmise majandusliku väärtusega