klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal.....................................................................................7 Mattiiseni eluloolised andmed, looming Alo Mattiisen sündis 22
Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16.
uuenemisprotsessi.Prati suurt thelepanu rahvuskultuuri olukorrale,esitati hulk nudmisi keskvimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele.Neid nudmisi toetas ka rahvas. 4. Laulev revolutsioon/ laulupidu *1988.aasta aprill oli thelepanuvrne seetttu,et Tartus toimunud muinsuskaitsepevadel toodi esimest korda Nukogude Eesti avalikkuse ette sinimutvalge rahvuslipp.Mai keskel toimunud muusikapevadel alustasid oma vidukiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel mral aitasid kaasa rahva htekuuluvustunde kujudamisele. Tallinna vanalinnapevad juuni keskel aga kasvasid le omaprasteks laulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid d lbi sinimustvalge lippude lehvides.Sellist rahva ksmeelt kogeti esimest korda. 5. Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse
Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt
ühtse rahvana. Kui lõpuks meilt siiski vabadus uuesti ära võeti, ei kaotatud siiski pead, ning hoiti kokku. Nõukogude Liidu ajal hakati palju rohkem läbi käima oma sugulastega ning tuttavatega. Suudeti alles hoida rahvuskultuur, kirjandus, laulupeod, teater jpm. 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne selletõttu, et Tartus toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. 23. augustil toimus Balti kett, mis korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel, selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Balti riikidele vabadust. Balti keti aktsioon aitas
õige eestlane: "Pead olema uhke, et oled sellise väikese riigi kodanik nagu seda on Eesti," on mu ema mulle öelnud. Kuigi see on ebareaalne, et minu ema monument kunagi püstitatakse, siis ei karda ma öelda, et tegelikult on ta seda väärt. Kui mul on võimalus püstitada ausambaid, siis need neli eestlast on eelisjärjekorras. Nemad on mulle selgeks teinud laulvarevolutsiooni ajal kõlanud K.A. Hermanni sõnadele loodud Alo Matiiseni laulu "Eestlane olen ja eestlaseks jään", mõtte. Pole kahtlustki, et parim asi siin ilmas on olla pindalalt väikese, kuid sisult suure Eesti kodanik.
Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks. Laulev revolutsioon: *1988-selle aasta aprill oli tähelepanuväärne veel selletõttu,et Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestisse avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp.Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu,mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisel.Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks,kus ligi 100 000 inimest (peamiselt noored) tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. *1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas
Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K.Vaino vastu tekkis opositsioon, kuid ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahkuma
1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad. Loodeti iseseisvuse taastamist ning demokratiseerida valitsevat reziimi. 1988- Laulev revolutsioon. Alo Matiiseni viis isamaailist laulu muusikapäevadel aitasid rahval tekitada ühtsustunnet. 16. juunil K. Vaino vabastati EKP Keskkomitee kohalt ning asemele sai Vaino Väljas, mis tõi kaasa leevendusi ühiskonnas tekkinud pingete osas. Sinimustvalge sai eestlaste rahvuslipuks. Hakati ajaloomälu teadvustama, millega vabanes ajakirjandus ja televisioon. Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku
inimest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: seista Moskvas Eesti huvide eest. Nädal hiljem andis Eesti NSV Ülemnõukogu sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septembris aga korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni isamaalised laulud. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogud Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. 3. Mida kujutas endast nn laulev revolutsioon? Miks ja millal see aset leidis?
a. aprillis Eesti Muinsuskaitse Seltsi viiendal kokkutulekul. Eriti märkimisväärne oli kokkutuleku lõpupäeval, 17. aprillil toimunud miiting Raadil. Siin toimus Eesti rahvusvärvide vabanemine mitmekümneaastasest täielikust rõhutusest. Samuti võib Muinsuskaitsepäevi pidada tähtsaiks laiemalt võetuna, kuna Eesti oli kogu totalitaarses süsteemis esimene, kus juleti välja tuua keelatud rahvussümbol - oma rahvuslipp. Järgnesid Tartu X levimuusikapäevad, kus kõlas Alo Matiiseni viis isamaalaulu ning sini-must- valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus. Nüüdseks oli raskuspunkt lippude väljatoomisel kandunud Tallinnasse - öölaulupidudel Lauluväljakul, Tallinna vanalinnapäevade mitmetel üritustel, 17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3
a. aprillis Eesti Muinsuskaitse Seltsi viiendal kokkutulekul. Eriti märkimisväärne oli kokkutuleku lõpupäeval, 17. aprillil toimunud miiting Raadil. Siin toimus Eesti rahvusvärvide vabanemine mitmekümneaastasest täielikust rõhutusest. Samuti võib Muinsuskaitsepäevi pidada tähtsaiks laiemalt võetuna, kuna Eesti oli kogu totalitaarses süsteemis esimene, kus juleti välja tuua keelatud rahvussümbol - oma rahvuslipp. Järgnesid Tartu X levimuusikapäevad, kus kõlas Alo Matiiseni viis isamaalaulu ning sini-must-valge lipp lehvis juba üsna julgelt. Tõeline vabanemine saabus 1988.a. juunikuus. Nüüdseks oli raskuspunkt lippude väljatoomisel kandunud Tallinnasse - öölaulupidudel Lauluväljakul, Tallinna vanalinnapäevade mitmetel üritustel, 17.juunil Lauluväljakul toimunud suurmiitingul - kõikjal oli sini-must-valge lipp kohal, kandes endas sõnumit, mida viidi laiali üle Eesti. Lipu heiskamise aeg
Uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. *Laulev revolutsioon 1988. aasta aprill oli tähelepanuväärne veel seetõttu, et Tartus toimunud muinsuskaitse- päevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. K.Vaino asemele sai Vaino Väljas. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Nädala pärast 23. juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu
loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuendamisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Pleenumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas. · 14. aprllil 1988 toimusid muinsuskaitsepäevad, rahva ette toodi sinimustvalge lipp. · Mai juuni 1988 toimus nn laulev revolutsioon muusikapäevad, öölaulupeod (Alo Matiiseni viis isamaalist laulu). · 23. juunil 1988 sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. · Septembris 1988 toimus lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritus ,,Eestimaa laul" sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. · 16. novembril 1988 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti seadused Eestis NSV Liidu omade suhtes ülimuslikeks
Toimus noorte meeleavaldus. 24.02.1988 - Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva Tammsaare pargis. Kompartei muutus seepeale ärevaks. Parki saadeti Mati Talvik ja ETV võttegrupp. Neil õnnestus kokku tulnud rahvas Estonia kontsertsaali meelitada. 13.04.1988 - Savisaar ja Lauristin avaldasid Rahvarinde idee. 1988 kevad - Muinsuskaitse selts korraldab Tartus muinsuskaitse päevad. Tänavatele tuuakse ka Sini- Must-Valged lippud. Tartu Muusikapäevadel kõlavad esimest korda Alo Matiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalised laulud. 16.06.1988 - Kohalt võetakse maha EKP I sekretär Karl Vaino ja asendatakse Vaino Väljasega. Pilistveres asutatakse ERSP. 1988 suvi - toimub esimene Rock Summer. Legaliseeritakse rahvussümbolid. 16.07.1988 - EKP Esimeseks sekretäriks saab Vaino Väljas. 53 17.07.1988 - Lauluväljakul toimus Rahvarinde korraldatud miiting. Sealt saadeti Eestlaste delegatsioon NLKP XIX Partei Konverentsile
annaabi.ee 
