hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Kui rennile vastab teatud kalle, hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. 13. Konveierite ja elevaatorite tootlikkuse arvutused. Konveierite tootlikkuse arvutamiseks kasut valemeid Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) ja Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) vastavalt sellele, kas materjali transportimine toimub pideva vooluna või portsjonite kaupa. Elevaatorite tootlikkuse arvutamine toimub valemiga Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus)
13. Masina teoreetiline tootlikkus. Ehk arvutuslik ehk konstruktiivne tootlikkus – määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika max koormamisel arvutuslikes töötingimustes tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ja kiirustega. Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) 14. Masina ekspluatatsiooniline tootlikkus. Masina tegelik tootlikkus arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel Te=Tt*Ke (tehniline tootlikkus*koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis) 15
-- töötsüklite arv minutis -- n = 60 / tts; tts -- ühe töötsükli kestus sec. Töötsükli kestuse määramiseks on kaks võimalust: --arvutus-kogemuslik ja kronometraaz e töötsükli "pildistamine". b) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna: Ta = 3600 x S x v m3/t; c) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa:Ta = 3600 x V1 x v / s m3/t, milles: S -- materjalivoolu ristlõikepindala m2; v -- materjalivoolu liikumiskiirus m/sec; V1--ühe portsjoni maht m3; s -- portsjonite vahekaugus või samm m. 2. Tehniline tootlikkus -- masina maksimaalselt võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi võtteid ja töö organiseerimist, kõrge kvalifikatsiooniga masinisti, reaalsetes töötingimustes reaalse materjaliga ilma masinale tehnilisi täiustusi tegemata. Arvutatakse lähtudes teoreetilisest tootlikkusest järgmise
annaabi.ee 
