6,67 % 5 Terasele C-sisaldusega 0,46% on tehtud täiskarastus, mille tulemusel on saadud martensiitstruktuur. Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 4. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 7
ka austeniidiks. 2. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 3. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 4. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. Question 7 Partially correct Mark 2,00 out of 4,00 Question text Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, teha kindlaks, millest koosneb 0,5%-lise C-sisaldusega terase struktuur toatemperatuuril ja mis temperatuuril tekivad vastavad struktuuriosad. Vali üks või enam: 1. tsementiit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 2. perliit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 3
kulumist. R. Holmi tööd arendas edasi J.F.Archard, kelle 1953 aastal väljatöötatud kulumise mudel on kasutatav ka tänapäeval ja mis väljendub valemiga (3.6). Selle järgi on materjali kulumine V võrdeline dimensioonita kordajaga k, läbitud tee pikkusesega s ja rakendava jõuga Fn ning pöördvõrdeline hõõrdepaari pehmema materjali kõvadusega H: V = k·Fn · s / H (3.6) 33 Enam kasutatakse materjaliuuringutes hõõrdekulumise arvutamiseks Lancasteri poolt pakutud lihtsustatud valemit: V = k ·· Fn · s (3.7) Hõõrdumisel toimub pinnakihi hõõrduvate paaride pinna purunemine, mis avaldub teatud suurusega ja kujuga ning keemilise koostisega kulumisosakeste tekkimisega. Kulumisosakeste koostis ja kuju sõltub hõõrdumise tingimustest ja kulumise mehhanismist. Kõige usaldusväärsemad on need eksperimendid, mis teostatakse reaalsetes hõõrdepaarides
annaabi.ee 
