Inimene – silmakirjalik ning materjalistlik koletis Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge...
Anoomia. Millise akulturatsiooniprotsessi on läbi teinud väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? Assimilatsioon. Mida uuriti Eesti viimases rahvaloenduses? Populatsiooni. Millise hüpoteesi v. Püstitada Abraham Moslow'i vajaduste teooria ja Ronald Inglehardt'i väärtuste teooria baasil? Rikaste vanemate lapsed tahavad teha eelkõige sellist tööd, mis neile meeldib. Milline väide on materjalistlik? Ühiskonnas domineeriv religioon sõltub ühiskonna majandusest. Millisel juhul ei öelda, et haridussüsteemi muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust muuta? Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad peale kooli lõpetamist paremini hakkama, kui nad on käinud heas koolis. Milline väide ei sobi kokku vangladilemma mudeliga? Aus koostöö on pikas perspektiivis alati kasulikum kui teiste petmine.
See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia".
Nad erinesid hallist massist ning lõid midagi uut ja erakordset. Näiteks võib tuua ka Tallinna Kunstihoones asuv Maarja Unduski näituse "Ragulka" mis on lööv ning erineb teistest omalaadsetest. Tabekunstnikud on üldsiselt kõik saanud suure kriitika osaliseks ning hall mass kõneleb neist halvasti, sest leitud igapäevaesemed ei olevat mingi kunst. Kuid minu arvates siiski on, sest igaüks ei suuda esemele kunstilist tähendust anda ning igaüks ei mõista selle taga peituvat mõtet. Materjalistlik ühiskond on ise provotseerinud sellise kunsti tekke, sest inimesed keskenduvad päev-päevalt üha rohkem materjaalsetele väärtustele ning ei pane tähele nendeds peituvat ilu ja võlu, vaid võtavad neid kui paratamatut elu osa. Kuid need tavalised, nii igapäevased tarbeeesemed võivad olla ka ilusad. Neis peitub oma sõnum ühiskonnale. Kunstnikud on jäänud ise endaks, hoolimata teiste inimeste arvamusest, sest looming on mõeldud eelkõige neile, kes
Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas mõistuse võitu ebausus üle(Kant- Sapere Zude), teadmine on väärtus ja selle poole tuleb püüelda. Renessanss tähendab inimese taassündi inimesena. Kant ütles et teadus suhtleb inimestega fenomenide kaudu, on olemas noumenaalne maailm, seda ei saa kirjeldada fenomenide kaudu. Hakati uurima mis on noumenaalne maailm ja kuidas selleni
Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18. Saj hakati rääkima kahest mõistest: kultuur ja tsivilisatsioon, sest need ei olnud samad asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber. Inimesel tehib suhe loodusega, tal on eriline positsioon (maailmavalitsemine) Bacon "maailma valitsetakse seda tundma õppides"
Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik - silmatorkav teadushimu ja inimmõistuse jõud - olulisel kohal ajakirjandus (1711 The Tatler Joseph Addisson ja Richard Steele). Ajakirjades palju päevasündmuseid, poliitikat. Ajakirjandusega seotud ka nt J. Swift, kes kirjutas pseudonüümi alt. Igas numbris pakuti välja ka essee. Essee kui zanri tekkimise ja leviku jaoks on nendel ajakirjadel oluline roll. Seal arutati filosoofia, moraali, esteetika vms üle. Autorid olid enamasti anonüümsed (toimetajad ise). Neil olid head suhted
Need ei kuulu objekti põhiomaduste hulka. Tal on teatud kahtlused, kas nende omaduste järgi saab mingeid otsuseid langetada. Siit võime minna Inglise valgustuse edasisele kirjeldamisele ja sellele, mis on eriline . Inglise valgustuse erijooned: kiriku ja usulõhet inglastel ei ole. Ja ususõjad olid ka juba ära peetud. Sellist lõhet nagu Pransusmaal oli (mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. Eluvaade on ka mõneti materjalistlik. See on ka teatav rahvuslik omadus. Teadmishimu on silmatorkav ja usutakse inimmõistuse jõusse.Locke'i vaadetes on oluline rõhk kasvatusel. Kasvatusel ongi tal essee haridusest, kus ta sellest räägib. See ongi naljakas vaade kirjanikuks olemise kohta. Rajab selle oma õpetuse kogemusele ja tunnetusele. J. L: ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma, oma aja , kuid eriti oma maa kombeid , tavasid, eksimusi, veidrusi ja puudusi. Ta peab oskama neid oma kasvandikule näidata
põllumajandamisele, linnarevolutsioon-linnastumine tõi tsivilisatsiooni. Sellised mõtted kujunesid 20-30. Vaadetelt vasakpoolne ja külastas Stalini kutsel NSVL. Kõik polnud roosiline, kuid sai teatud mõjusid ja NSVL arheoloogidelt. Leidis, et marksismis on uba. Sisemiste arengute põhjused olulised ja ka ideoloogia tuletamine sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast oli loogiline. Hakkas ühiskonda kirjeldama suht sotsialistliku nurga alt. Materjalistlik lähtekoht. Aluseks võttis juba tuntud metsluse barbaarsuse, orjuse. 1.Paleoliitiline metslus-küttimise ja koriluse aeg, sugukondlik kord, ühisomand, vanameeste autoriteet. Spetsialistid kui olemas on siis religioossed. 2. Etapp neoliitiline barbaarsus- toimus neoliitiline revolutsioon ehk üleminek karjakasvatuselt põllumajandusele. Suurendas inimühiskonna sõltuvust loodusest. Selle juures naised pidid mängima küllalt olulist rolli.
eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Püüd seletada psühholoogilisi nähtusi on inimesele omane ammusest ajast. Võime oletada, et ürg inimesed püüdsid seletada und, unenägusid jne. Hinge mõistet kasutades. Sellist maailmanägemist, esemete ja asjade hingestamist nimetatakse animismiks. Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teadusega sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste.
Teda vaevas õige maailmavaateline hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista. 1881 kolib perega Moskva, pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse
annaabi.ee 
