JA HOOLDUS. Kädi Eiso Ingrit Perk KO15-KE Küpsetusvorme on väga mitmesuguseid. Neid võib liigitada kuju, materjali ja kasutusotstarbe järgi. Kõikidest materjalidest/esemetest, mille me asetame toiduga kokkupuutesse, kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit: toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus Ohutuse tagamine Käitlejalon kohustus tagada toiduga kokkupuutuvate materjalide selline lõpptarbijani jõudmine, nagu selle tootja on seda ette näinud Küpsetusvormide materjalid : keraamikast klaasist paberist, kartongist metallist (alumiiniumist, terasest, malmist) teflonist silikoonist Keraamika Keraamika on
suhtes Bakterid paljunevad mittesugulise pooldumise teel. (kromosoomide kahekordistumine, raku kesta kasv) Bakterid vahetavad oma geneetilist infot: Keskkonnast DNAd omastades Bakteriofaagide transport Kahe raku vahelise kontakti ajal Prokarüootid – eeltuumsed Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Nanotehnoloogia – rakendusteadus, nanomeetrites mõõdetavate seadmete ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest
pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama. See, kui palju osakesi kandub materjalist/esemest toitu sõltub ühelt poolt materjali/eseme koostisest (kasutatud lähteained, tootmise tingimused) ja teiselt poolt materjali/eseme enda kasutamise tingimustest toiduga kokkupuutel. Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit. Nendest esimene on toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu. Erinevad toidud on erineva reageerimisvõimega: mida hapum ja/või rasvasem on toit, seda rohkem see materjaliga reageerib. Teiseks, materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel. Üldjuhul kehtib reegel, et mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem toit reageerib materjaliga. Seega ka toatemperatuuril mittereageeriv materjal võib temperatuuri tõustes hakata eraldama oma osakesi toitu kogustes, mis ei ole tervisele enam ohutu.
Liittugevusarvutus Tugevusarvutuse üldjuhtum Pingekontsentraatorite mõju varda tugevusele – järskude ristlõigete muutuste läheduses ilmnevad pingevälja häired, mida nimetatakse pingekontsentratsiooniks, nähtuse põhjust (ava, siseslõiget vms) aga kontsentraatoriks. Varda üks otslõige on ühendatud teisega peapingete kulgjoontega, mille sihis toimub intensiivseim jõuülekanne materjaliosakeste vahel. Varda servas toimub see kõige otsemat teedpidi ja vastav kulgjoon on sirge. Ava kohal peavad kulgjooned mööduma avast, mistõttu nad kuhjuvad ava kõrval ja pinge on suurem. Pingeseisundit kontsentraatorite lähedases piirkonnas võib uurida näiteks numbriliste meetodite abil, milles kogu konstruktsioon jagatakse elementideks ning lahenduse käigus leitakse pinged igas elemendis. Lõplike elementide meetodi
eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral. Lisaks vaadeldud levinuimale hammasülekannete tõrkeile tuleb ette muidki (näit. hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu.
Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine (joon. 281d) seisneb kokkupuutuvate pindade molekulaarses haakumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Esineb sagedasti termotöötluseta hammasrataste korral. Lisaks vaadeldud levinuimale hammasülekannete tõrkeile tuleb ette muidki (näit. hambaotste vigastamine löökide tõttu nende telgsuunalisel lülitamisel käigukastides ning hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). 59. Hammasülekande hooldus. 60
Massiiv – detail, mille kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus; 2. Plaat (koorik) – detail, mille üks mõõde on oluliselt väiksem kahest ülejäänust; 3. Varras – detail, mille kaks mõõdet on väiksed võrreldes kolmandaga. Massiiv Koorik Varras Varem oli mainitud, et vaadeldavale detailile mõne teise detaili mõju väljendub välisjõuna. Selle mõju järgi tekivad vaadeldava detaili materjaliosakeste (aatomite) vahel sisejõud. Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. F F4 5 F3 F6 Üldjuhul saab koostada kuus tasakaaluvõrrandit.
7 Võrreldes teiste kulumisliikidega (abrasiivkulumine, erosioonkulumine) on hõõrdekulumine kõige keerulisem kulumisliik Reaalsed pinnad on keerulise reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate kehade vahel on kontakt diskreetne, tekivad üksikud friktsioonsidemed, mis määravad kulumise protsessi Hõõrdekulumine on sageli põhjustatud adhesioonist s.o. pinnakonaruste nn külmkeevitumine, materjaliosakeste ülekandumine ühelt pinnalt teisele, augukeste ja kalasoomuse ilmumine pinnale. Hõõrdumise alaliikideks on - märghõõrdumine (pindade vahel tekib õhuke vedelik (õli, vesi jt ) kile, - piirhõõrdumine (hõõrduvate pindade vahel on väga õhuke (molekulaarne) määrdekile, - kuivhõõrdumine ( hõõrduvate pindade vahel puudub määrdekiht). Kõigil juhtudel võib kulumise mehhanismina esineda adhesioon kui ka
annaabi.ee 
