20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda
Verduni peeti Pariisi võtmeks, selle tõttu tegi Saksamaa
pealetungi. Rindejoone laius oli umber 32 kilomeetrit, sügavus oli 10 kilomeetrit. Lahingus sai
surma kokku 1 miljon meest, nii on lahingut kutsutud ka Verduni hakklihamasinaks. Rindele saadeti
uusi väeosasid, neil olid uured kaotused. Seejärel võti nad rindelt ära, pandi mitmest suuri kaotusi
kandnud pataljonid uueks pataljoniks ning saadeti uuesti rindele.
Somme'i lahing. Elu kaotas 1,3 miljonit sõdurit (kokku). Tuntakse ka Materjalilahingu nime all, sest
kummalgi poolel oli kasutada enneolematu hulk tehnikat ehk tanke ja muid relvu.
Ei Verduni ega Somme'i lahing ei muutnud oluliselt sõjategevuse käiku.
1917: Saksamaale hakkasid muret tekitama ressursid ei olnud enam mehi, keda sõtta saata. Kui
alguses oli mobiliseeritute vanus 17 45 aastat, siis 1917 mobiliseeriti mehi vanuses 15 60 aastat.
Antanti olukorda aitas leevendada see, et USA astus 1917 sõtta. USA ei toonud oma vägesid
läänerindele
annaabi.ee 
