Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
sellest, kui palju vara on tema naabril, ja kui vähe vara on temal endal. Varastati rehepapis ju
hunnikute viisi kulda-karda, kuid teha polnud sellega midagi. Maeti kuskile maha ning elati oma
vaest ja õnnetut elu edasi, samal ajal mõeldes, kust veel võtta saaks ning muretsedes selle pärast, et
keegi kolmas omakorda tema maha maetud varandust näppima ei tuleks. Rehepapp seevastu võttis
ainult seda, mida tal vaja oli, ning ei tundnud mitte mingisugust puudust muude materjaalisete
asjade üle. Eestlased on paljuski samasugused nagu ,,Rehepapi" tegelased mõtlevad ainult sellele,
kust saaks rohkem varandust kokku ajada, kuid ei hinda seda, mis neil juba on. Ning see liigne
ahnus teebki inimesed õnnetuteks.
Ka ,,Ussisõnade" moraal on ajakohane ning tähtis. See käsitleb peamiselt oma ja võõra kultuuri
vahet kumb on parem, kas elada nii nagu me aegade algusest õnnelikult elanud oleme, või hakata