päevavalgele ja peagi saadakse teada tema minevikust. Minevikus on ta aga õnne leidmiseks tegelenud paljude valede ja petmistega, mis kõik aja möödudes välja tulid. Seega ei lõppe õnne otsimine valedest kohtadest kunagi hästi. Sellegipoolest jättis tegelane väga sümpaatse mulje, kuna tema suutis täiesti tavalises igapäeva elus näha rõõmu oma enda rahulolus, mis tegelikult ongi peamine. Materiaalsusega kaasnev rõõm ei saaks kunagi olla nii hea, kui enda rahulolust tulenev rõõm. Balzaci teoses ilmnevatest õnnekäsitlustest paljud siiski seotud raha ja staatusega, kuid üpriski vähe on seda siirast õnne, mis peitub igapäevases elus ja mis võib tuleneda täiesti tavalistest väikestest detailidest, mida lihtsalt tuleb osata rohkem märgata.
viimased peavad rohkem omapäi hakkama saama. See on nende jaoks raske ja vaevav. Praegusel ajal on palju rohkem lapsi, kellel on tähelepanuvajadus ja nad väljendavad seda halva käitumisega. Seetõttu on vajalik, et igas koolis oleks psühholoog, nõustaja, kes tegeleksid abivajavate lastega. Ka hüperaktiivseid lapsi on tekkinud väga palju. Needki vajavad lisatähelepanu ja oskuslikku tegelemist. Minu meelest ei ole Eesti inimesed nendele probleemidele piisavalt keskendunud, nähakse vaid materiaalsusega seonduvaid küsimusi. Kas raha on tõesti nii tähtis, et kaalub üles pungil olevad neuroloogia osakonnad ja käitumishäiretega lapsed? Loodan, et vähemalt peale majanduslanguse tõusu märgatakse tekkinud olukorda ja tehakse midagi selle parandamiseks. Seoses vanemate ja teiste täiskasvanute vähese tähelepanuga laste ning noorte suhtes, on kujunenud märkimisväärseks valupunktiks varajane meelemürkide kasutamine. Aastal
Vedanta järgi on 3 teed: Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest. Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal
Vedanta järgi on 3 teed: · Teadmiste tee inimene uurides pühasid tekste, võtab ta faktide läbi brahmani teooria omaks. · Tegude tee tähendab, et tuleb õigesti käituda, õigeid riitusi sooritada. Tööta pidevalt, kuid hoidu töösse kiindumisest. · Armastuse tee andumine jumalusele 2. Samkhya selle järgi jaguneb maailm kaheks : materiaalne ja vaimne. Inimese tõeline vaimne olek on seotud materiaalsusega. Ta ei tunneta end. Hing vabaneb mateeriast. Jumalatel pole mingit tähtsust selle õpetuse puhul. 3. Jooga hatha jooga ja mantra jooga. Distsipliin ja kontroll oma keha üle. Inimene oskab kontrollida oma tundeid. Vabaneda pahedest. Kõrgema seisundi saamiseks kasutatakse mantraid ehk pühasilpe. 4. Kultus ja eluviis tuleb elada õiget, rituaalset elu. Kodudes toimuvad jumalateenistused igapäevaselt, enne päikesetõusu või jõe lähedal.
Sellele räägib vastu consensus omnium, mis kinnitab vaimu mittemateriaalsust, kuigi kõik on nõus sellega, et tal on ka täiesti omaette reaalsus olemas. Siiski ei ole kerge näha seda, miks meie hüpoteetiline ,,mateeria", mis näeb välja päris erinev sellest, mis ta oli kolmkümmend aastat tagasi, peaks ükspäinis olema tõeline ning vaim mitte. Kuigi idee millegi mittemateriaalsusest ei välista iseenesest selle tõelisust, siis tavaarvamus reeglina seostab tõelisust materiaalsusega. Vaim ning mateeria võivad väga hästi olla ühe ja sama üleloomuliku olevuse avaldumisvormid. Näiteks ütlevad tantristid paljuski õigusega, et mateeria pole miski muu kui Jumala mõtete konkreetsus. Kogu vahetu reaalsus on teadliku sisuga psüühiline reaalsus, mida liigitatakse vastavalt vajadusele kas vaimsest või füüsilisest allikast pärinevaks." (JUNG1986: 90) On tähtis mõista Jungi sellist vaadet asjadele. Olenemata sellest, kas ta käsitleb