Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnang ud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetes t väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel
austatakse siiamaani, tehakse tema lugudega kontserte, riietutakse nagu tema jne. Seega selleks, et inimest mäletataks ning peetaks meeles ka pärast surma, peab ta olema inimeste jaosk väga tähtis, aga kokkuvõtteks enamasti suhtuvad eestlased surma magedalt. Morrie ütleb: "Kõik teavad, et peavad surema, kuid keegi ei usu seda. Kui usuksime, teeksime kõik teisiti". Mida teeksime me teisiti? Ehk kasutaksime rohkem elu võimalusi ei lükkaks kõike edasi, ei oleks kinni vaid materiaalsetes asjades, oleks põhjalikum, hoolivam, saaks aru inimestest, kellel on raske ning tunneks elust rõõmu, mitte ei viriseks kogu aeg, sest alles surmatunnil mõistetakse, et kui paljud asjad on tegelikult jäänud tegemata. Kuidas muutus Mitch nende teisipäevade vältel? Ta mõistis, et Morrie'l on õigus ja et ta on siiamaani talitanud risti vastupidi (ajas taga raha ja karjääri) ning tal oli lausa häbi seda tunnistada. Nende teisipäevade jooksul võttis ta omaks Morrie ideoloogia.
Milles peitub õnn? Õnn- kuid, mis see on. Kas õnn on see , kui sul on palju raha ja ilusad esemed? Kas õnn on see, kui sa tahad olla kõige kõige , olla kõige targem jne. Või hoopis peitub õnn väiksemates asjades ? Kahjuks paljud leiavad õnne materiaalsetes asjades. Kui saadakse oma kink ollakse rahul. On ju seda oodatud ja loodetud pikalt ja nüüd on see olemas , oi kui palju rõõmu. Kergel jalutuskäigul läbi pargi leitakse maast raha . Esimene mõte, mis pähe torkab oi jumal on mind õnnistanud. Kõik see on aga üürike asjad kuluvad , raha saab otsa ja kõige selle juures kogu see rõõmu närbub ja kõik on jälle igapäevane. Aga on siis selliseid asju, mis ei kulu, ei saa otsa või ei lähe katki? On, need on need asjad,
ajal oli ka siin, Eestis, diktatuurlik kord ja inimesed ela- sid hirmus. Eesti on teinud mitmeid samme oma iseseis- vuse ja demokraatia tagamiseks ja tugevdamiseks, näi- teks NATO-ga liitumine ja Euroopa Liitu astumine, kuid me ei tohi siiski hetkekski unustada Eesti geograa- filist ja poliitilist asendit maailmas. Eesti luuleema Lydia Koidula on öelnud: ,,Ei hõbedat, kulda leidu me maal...". Kuid ometi võime Eestit rikkaks maaks nimetada, sest rikkus ei seisne ju ainult materiaalsetes väärtustes. Meil on rikas kultuuri- pärand ja meie loodus on väga mitmekesine. Meil on 4 eriilmelist aastaaega ja paljud välismaalased tulevad just Eestisse, et nautida meie loodust: metsi, rabasid, niite. Meil leidub nii kõrgustikke, orge kui ka tasandik- ke. Bioloogiline mitmekesisus on samuti kõrge näi- teks leidub Eestis 2 taimeliiki, mida mitte kuskil mujal maailmas ei ole: soojumikas ja Saaremaa robirohi. Ees- tis elab palju erinevaid rahvaid ja see ainult rikastab rii-
Ega see ei tähenda seda, et mehed ja naised mõtlevad omasoolistega absoluutselt ühtemoodi. Terve inimrass on üksteisest erinev nii seesmiselt kui ka väliselt, kuid suuremaid erinevusi saab paremini lugeda just vastassooliste ootustest ja lootustest. Lähtuvalt oma teadmistest ja uurimustest toon ma välja naiste ja meeste peamised erinevused nende ootustest ja lootustest. Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Naisele on aga tähtis tema enda väljanägemine, mistõttu naised loodavad meestelt saada kõiksugu värvilisi ja
Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina? Essee "Faber est snae quisque fortunae" (A. C. Caecus) Minu arvates on õnn väga suhteline mõiste. Asjad, mis teevad mind täna õnnelikuks, olid minu ema jaoks täiesti ebaolulised. Noorena peitus minu ema õnn heas hariduses, hoolivas mehes ja tervetes lastes. Seega olid temal hoopis teised unistused. Mulle tundub, et tänapäeval peitub õnn inimeste jaoks rohkem materiaalsetes väärtustes. Minu hinge rahuldab see, kui mul läheb koolis hästi, saavutan püstitatud eesmärgid ja olen seejuures õigesti talitanud. Õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin ülikooli minna õppima seda, mida tahan, ja kohale, mida finantseerib riik. Pääseksin õppelaenust ja tagasimaksmise kohustusest. Kindlasti on minu elus tähtis roll ka karjääril. Minu ema ajal said kõik hea tahtmise korral erialase kõrg- või kutsehariduse tasuta.
on. Seda kuuldes tekivad meil tihti küsimused, et mis on õnn? Kas igaühe jaoks tähendab õnn üht ja sama või see oleneb üksikisikust, ning mis muudab inimesed õnnelikuks? Või kas õnn on ajas püsiv nähtus? Õnn on väga lai mõiste ja ma arvan, et me keegi ei saa kirjeldada õnne ainult paari sõna või lausega. Selleks, et kirjeldada õnne, tuleb seda ise tunda. Me ei saa väita, et õnn peitub ainult peres, armastuses, lastes, tervises või materiaalsetes asjades. Kõik inimesed on väga erineva maailmavaatega ning tunnevad ja mõtlevad erinevalt. Kui küsida väikestelt lastelt, nende emadelt või eakamatelt inimestelt, et mis on õnn? Saadud vastused on väga erinevad. Erinevate vanustega inimestele peitub õnn erinevates asjades ja tunnetes.Me võime üldistada ja oletada, et mis teeb enamiku inimestest õnnelikuks ja kuidas inimesed õnne kirjeldavad, kuid me ei saa öelda, et nii tunnevad ja mõtlevad kõik.
Väikelapsed sõnastavad rõõmurohket elu, kui hommikul poeb sülle nurruv kass oma pehme karvkattega või kui emme teeb pai. Vahel mõtlen ma, et täiskasvanud võiksid kohati olla rohkem laste moodi ning leida rõõmu väikestest asjadest. Loomulikult ainut sedasi täiskasvanute elu mööduda ei saa, kuid pisut lapselikkust kahjuks ei tule. Elu ilu peegeldub nii materiaalsetes kui ka mittemateriaalsetes väärtustes, kuidas keegi tunneb. See sõltub suurel määral inimesest endast. Ka valu saab mõtestada erinevalt, kelle jaoks on see füüsiline, kellele aga vaimne. Mõne jaoks on isegi materiaalne kahju valulik elukogemus. Iga inimhing mõistab valu ja kaotusi oma seisukohast olenevalt. On selge, et inimesed erinevad üksteisest, seetõttu nad tunnetavad ka kõike omamoodi ja
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3
esteetiliste tõekspidamiste omandamisel, elutarkuse kogumisel. Veelgi enam lastekirjandus on omandamas riikliku haridus-kasvatusliku mõjuri staatust, mis kehtib ja kestab vääramatult ka infoajastu kiirelt muutuvas maailmas. Tänaseks on laienenud autorite ring ning paranenud raamatute väljanägemine. Kuid probleemiks on lastekirjanduse levi ehk raamatu tegelik jõudmine iga lapseni, mis kajastub eriti ilmekalt raamatukogude materiaalsetes võimalustes varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks. · põhikooli ja keskkooli õpilased Laste- ja noortekirjandus peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel teavitamine uudiskirjandusest. Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni
· materiaalset keskkonda; · sotsiaalset ümbrust, tegevuse käigus kujunevaid suhteid teiste inimestega; · sotsiaalkultuurilist keskkonda (ühiskonnas ja kultuuris kehtivad väärtused, normid, ootused, üldised teadmised jne) (Lauristin, Vihalemm 1980:9). Põhilised teabevajadused liigitatakse nelja rühma: · vajadus tunnetada oma tegevuse objekti, vahendeid ja keskkonda. Inimestel on vajadus orienteeruda materiaalsetes ja looduslikes tingimustes, vajadus kohaneda sotsiaalses ja sotsiokultuurilises süsteemis ja välja töötada plaane ning meetodeid nende muutmiseks; · tarvidus enesetunnetuse järele. Vajadus hinnata ja korda saata enesele püstitatud eesmärke, oskusi, võimeid ja et neid õigesti mõista; · vajadus tegevusjuhiste järele, rakendades teiste inimeste kogemusi enda tegemistes, sealhulgas arvestades väljakujunenud ultimaatumeid;
enesekesksusest. 2.3 Tunnete väljendamises · Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest, tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid parandada. Mees võtab asju (sh tunded) nii, nagu need on. · Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik. 2.4 Erinevad ootused · Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Naisele on aga tähtis tema enda
Sorteeritakse olmeprügi ning on kehtestatud kõrgemad saastetasud nii tööstusele kui transpordile. 2. Keskkonna kasutuse väärtushinnangud lähtuvad ökoloogiliselt tasakaalustatud elu- keskkonna säilitamise vajadusest regionaalpoliitika kaudu soosib riik traditsiooni- liste maakasutusviiside arengut. 3. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes Eesti osaleb rahvusvahelistes konvektsioonides, vähenenud on saasteainete osakaal toodetud materiaalsetes väärtuses. 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JA TASAKAAL Tasakaal loodusega on meie jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk ,, ökoloogiline tasakaal", mis seisneb · loodusvarade kasutamisele viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; · saastumise vähendamisele; · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamisele.
1) Ajahäda Alati kellegagi pahuksis. Tegeleb korraga mitme asjaga. Ärritub tihti liiklusummikutes ja järjekordades oodates. On teistega suheldes kärsitu. Muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha. 2) Võitluslikkus Püüab alati võidu peale välja minna. Väga enesekriitiline. Mõõdab elu materiaalsetes väärtustes. Ei oska saavutatust rõõmu tunda. 3) Viha ja vaenulikkus Tunneb viha nii enda kui ümbritseva vastu. Usaldamatu ja põlglik teiste suhtes. Ilmutab tihti kadedust ja kiivasust. Terviseuuringud on näidanud, et vaenutsemine on sageli seotud viletsa tervisega. Sellel on omad põhjused. Vaenulikud inimesed reageerivad kergesti, viivad end asjata pingesse ning kurnavad sellega oma organismi kiiresti ära
Kultuuri tuleb uurida kontekstuaalselt, st kultuuri enda tähenduses ja väärtusskaalas (antud ühiskonnas). ETNOTSENTRISM oma kultuuri ülimuslikkuse tunnustamine teise kultuuri suhtes (teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne) KULTUURIUNIVERSAALID ühised jooned, mis on identifitseeritavad erinevates kultuurides KEEL inimkultuuri kõige distinktiivsem atribuut Keeles, kõnes, kirjas, materiaalsetes esemetes, käitumistavades, poliitilistes strateegiates jne esinevad sümbolid on tähenduslikud konkreetse kultuuri kandjatele. Materiaalne kultuur koosneb inimese poolt loodud füüsilistest esemetest, millele nad annavad tähenduse 7 Vaimne (mittemateriaalne) kultuur koosneb abstraktsest inimloomingust (keel, mõtted, uskumused, reeglid, kombed jne)
W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule. Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks sisendressurssideks seeme, väetised ja taimekaitsevahendid. Nende osakaal materiaalsetes kuludes on ca 40-45%. Väetamine on peamine saaki kujundav tegur ja majanduslikult on tulus intensiivne viljelemine. Seega sõltub taimekasvatuse efektiivsus suurel määral väetise kasutamise efektiivsusest. Väetise üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1
Tootlikkuse analüüsimisel, prgnoosimisel ja planeerimisel arvestada tootlikkuse kasvu ettevõtteväliste teguritega (ohtude ja võimalustega) ja siseteguritega. Tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatavat organisatsioonilist mehhanismi ja juhtimisstrateegiat. 3. Materjaliressursside efektiivsus 3.1 Väetiste kasutamise efektiivsus Taimekasvatuses on peamisteks materiaalseteks ressurssideks seeme ja väetised. Nende tasakaal materiaalsetes kuludes on ca 40%. Tootmise intensiivistamiseks tuleb kasutatavate väetiste hulka pidevalt suurendada, kusjuures seemne kulu muutub vähe. Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste käitlemise üle teostatakse järelvalvet väetiseseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Eestis registreeritud üle 100 väetise tüüpnimetuse koos tootja, töötleja või sissevedaja nimega, üle 250 kaubandusliku
Lateraani kirikukogul 1215 oli üle-euroopalises skeemis osake. Lõpetati vaid saratseenide vastane võitlus. Paavsti heakskiit pole tingimusteta: püha haud ju esmatähtis. Millised jõud siin osalesid? Kaupmehed: Johanseni järgi vallutamine kaupmeeste huvides, vaja sidemeid Vene aladega. Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest. Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad. Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana. Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt. Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka. Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster. Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema.
56 Samas, vt tsitaadid tagakaanel. 57 Симонян Р. Х. Россия и страны Балтии. РАН, Институт социологии, Academia, Москва, 2003, 52–53. 147 Baltlaste (прибалты) roll perestroikaaja poliitilises elus ja Liidu lagundamisel oli siiski ebaproportsionaalselt palju suurem kui nende tagasihoidlik osa impee- riumi hiiglaslikes inim- ning materiaalsetes ressurssides. See tõsiasi on hästi nähtav nii teadus- kui memuaarkirjanduses. Vene autorid on märkinud need vald- konnad, kus kolmele Balti liiduvabariigile kuulus pioneeri roll. Kokkuvõtlikult on need järgmised. Baltikumis tekkis massiline rahvuslik liikumine n-ö tsivilisee- ritud rahulikus vormis, mis polnud suunatud mitte etniliste konfliktide lõkkele puhumisele ja massilise vägivalla eskaleerimisele nagu Kaukaasias (tüüpiline
ideaalile otsiti sobivat materiaalset vormi; looduvormide paisutamine 2) Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering 3) Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine – subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. 27 18). … raamat, Kant, Prolegomena (KÜSIMUS: Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri
Põhiteemaks oli kultuur, mis on ka mõistetav, sest tööka maarahva vaim vajas ,,toitu". Kohanimed: Tartu, Tallinn 4.3. Vooremaa 1991-1992 32. Kümnendat aastat püsib Viljandis traditsioon korraldada kaunis ,,Ugala" teatrimajas jõulu- ja näärinädalal laste talvepidusid kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti lastele (Allik:1992). Hea, et ,,Ugala" oli võtnud vaevaks korraldada midagi nii toredat laste jaoks ajal, kui suur osa peresid oli materiaalsetes raskustes. Rasked ajad liidavad ja siis ei peeta tähtsaks niivõrd raha kui hoolimist ja üksmeelt. 33. Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame tänus ja lugupidamises nende kangelaste ees, kes saatuslikel päevadel 1918-1920 ohverdasid oma elu Eesti vabaduse eest. Nüüd, olles vabal maal, pettusid paljud, sest arvasid, et vabal maal jookseb kõik vaevata suhu, kuid vaid ränga tööga saavutatakse Eestis inimväärne elu ja jõutakse Euroopa rahvaste perre
· Klassikaline kunstivorm: kreeka antiikkunst, eriti skulptuurid, aga ka poeesia; sisu ja vormi süntees; ideele/jumalusele/absoluudile leiti adekvaatne materialiseering · Romantilise kunstivormi etapp: Euroopa kristlik keskaeg kuni Hegeli kaasaeg; lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. Noor- ehk vasakpoolsetest hegeliaanidest marksistliku esteetikani · Pärast Hegeli surma (1831) jagunesid tema õpilased/kolleegid ja jüngrid kaheks · Noor-ehk vasakhegeliaanid (Karl Marx, Ludwig Feuerbach, Arnold Rüge) Hegeli idealistlikud mõttesüsteemid ei suuda selgitada ühiskonna muutunud ajaloolist olukorda ega lahendada Preisi kuningriigis tekkinud kriisisituatsiooni (lihtrahva
Sellest tuleneb küsimus aju ja vaimu vahekorrast, mida käesaegne teadus ei ole võimeline (veel?) lahendama. Parmendides ja Platon pidasid mõtlemist (mentaalset sfääri) olulisemaks kui kehi ja asju. Rene Descartes põhjendas läbi metoodilise kahtluse, et mu vaim on mõtleva asjana olemas. Descartes oli dualist, ta uskus, et keha ja vaim on mõlemad olemas ja mõjutavad vastastikku teineteist. Leibniz püüdis keha ja vaimu kooskõla seletada jumalaga. Empirist Berkeley aga kahtles materiaalsetes kvaliteetides. Ta seletas asitingute olemasolu ja korrapära Jumala tegevusega. Järjekindel empirism võib VF-is viia solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud. Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse. Seda seisukohta arendas edasi epifenomenalist Thomas Henry Huxley (1825-1895). Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena
või tagasi lükata. Kui laps on 16-aasta vanune, on isal tingimusteta õigus last võimude abiga vangistada. · Alla 16-aastasel lapsel ei ole mingit kaitset. Varalised suhted: · Mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine mehele kuuletuma. Samas võrdne pärimis- ja omandiõigus. VEEL: Pärismisõiguses on säilinud palju germaani mõttemudeleid, nt testamendiõiguses on lubatud vaid legaat. Seega oli üks pärimiskord. CC materiaalsetes õigusnormides ilmneb konservatiivsete tendentside mõju seaduste kogu lõplikule sõnastusele. Vaatamate demokraatlikele printsiipidele, millel seadus põhineb, on see siiski teadlikult kujundatud patiarhaalse ühiskonna tarbeks, kus mehe juhitav perekond moodustab ühiskonna tuuma. Mehe võim perekonna üle on slgeks näiteks rooma õiguse mõjust: § 213: Mees on kohustatud oma naist kaitsma, naine aga mehele kuuletuma.
Õiguse kehtestamise protsess on kui dialoog õigusruumi ja subjekti vahel. See dialoog algab subjekti poolt vaadatuna olukorra mõtestamisega, ratsionaliseerimisega, jätkub uue teadmise korrastamisega, käitumismudelitesse vormimisega, ehk teisisõnu, formaliseerimisega ning lõpeb korrastatud teadmise, formaliseeritud käitumismudelite kinnistamisega ehk institutsionaliseerimisega olemise, sotsiaalse praktika vaimsetes ning materiaalsetes struktuurides, sealhulgas igapäevases käitumises. Õiguse kehtestamine on protsess, mida sageli käsitletakse formaalselt ja ühekülgselt. Selle protsessi kirjeldamisel lähtutakse harilikult eeldusest, et eksisteerib üheltpoolt korrastamist ning reguleerimist vajav sotsiaalsete suhete kaootiline ruum, teiselt poolt aga õigus kui (sotsiaalse) korra ideaalne mudel. Õiguse kehtestamine tähendabki nimetatud mudeli rakendamist muidu kaootilise ühiskonnaelu korrastamiseks
annaabi.ee 
