Avalik haldus materiaalses tähenduses, Haldusakti mõiste, Haldusakti liigitus avalik haldus materiaalses tähenduses realiseerub läbi organisatsiooni, seadusele allutatud tegevus(seadusega tetermineeritud- toimub seaudse alusel ja seaduse täitmiseks). 1) tugevalt seotud Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi
03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele (individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda
Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga leibkonnad eelistavad üha enam elamiskohana looduslähedast elukeskkonda. Statistikaameti andmetel elas 2011. Aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesus või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud. Absoluutseks vaesuseks on kogu pere sissetuleks, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu, kuid
Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. 7 Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. 8 15.2. Dialektika (Marxi ja Hegeli võrdlus) Kui Hegel rääkis vastuoludest inimese teadvuses, siis Marx pöörab oma tähelepanu vastuoludele materiaalses maailmas. Marxi vastuolud pole seega nii abstraktsed. Hegel oli idealist, Marx aga veendunud materialist. 9 Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud inimeses eneses. 10
materiaalne olukord on raske. Hoolivus, heatahtlikkus, sallivus ja heldus on need meie elus, mis aitavad toime tulla ka kõige raskemal ajal. Siirus, millega püütakse teist inimest aidata ja mõista, ei ole mõõdetav üheski rahalises vääringus. Hoolivus ja heldus kaaskodaniku suhtes teevad rikkaks nii saaja kui andja. On ju nii lihtne abivajajat juhatada, kuidas ta võiks oma murele lahenduse leida. Väga lihtne on inimene lihtsalt ära kuulata, materiaalses mõttes ei maksa midagi naeratus, "tänan" ja "palun" ei tee meist kedagi vaesemaks. Tihti on vaja vaid märgata õnnetus olukorras inimest ja hinnangu andmise asemel otsida temale sobilikku abi. Isegi kui endal ei ole ehk parim päev, saame jagada seda, mida meil on - südamesoojust. Enne tasub mõelda - mida ma oskan, mida mul on, kas mul on neid asju vaja, kas keegi teine vajab neid? Käes on aeg jagada hoolivust ja headust, olla helde.
Vaesus oleks aga olukord, kus mul ei ole sõpru, haridust ning ka raha, et toime tulla. Tänapäeva ühiskonnas on rikkal oma eesmärke saavutada lihtsam. Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes. Vaene saab olla ka siis kui sul on palju raha, kuid puudub kõik see, mis sind õnnelikuks teeb. Väliselt vaene ei ole tihti tema enda meelest sugugi vaene. Ta lihtsalt vajab vähem kui teised. Vaene oled sa alati selle poolest mida sul ei ole, kuid tahaksid rohkem. Rikas oled sa
Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Parlamentalism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest see vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on erakorralises olukorras õigus võtta vastu: Erriiklikud vajadused. akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs
Sellisteks seadusteks on näiteks kodakondsuse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus jm § 104 lg 2 loetletud seadused. 3. Seadused ( Põhiseadus §65; §105) - Demokraatlikes riikides käsitletakse seadustena formaalses mõttes kas parlamendi poolt seaduse nime all vastu võetud õigusakte või rahva poolt rahvahääletusel vastu võetud õigusakte. Peale selle kõneldakse ka seadustest materiaalses mõttes. Need on sellised õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6
1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Avaliku halduse erinevad määratlused avaliku halduse määratlemine oragnisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes; 2) avalik haldus materiaalses mõttes; 3) avalik haldus formaalses mõttes. Võimude lahusus võimude lahususe printsiibi traditsiooniline jaotus on vimude komikjaotus: seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Avaliku halduse funktsioonid Haldust võib liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga, liigitub: üld ja eri. Abistavate funktsioonidele ei ole halduslik
vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida v? falsifitseerida oleks praktiliselt v?matu. Kui nüd r?kida suhtelisest v? absoluutsest t?st, siis tuled t?eda, et k?k oleneb vaatenurgast ja loomulikult inimese enda m?temaailmast. Samas v?b t?ap?va materiaalses hiskonnas paljudel j?da mulje, et kogu elu on absoluutne. N?teks terve matemaatika ja numbrite maailm on kindlate reeglite j?gi paika pandud ja erandid praktiliselt puuduvad. Samas aga olen kindel, et enamus nendest t?edest on kindla lahenduse puudumisel kokku lepitud ja aja jooksul veel t?uslikemaks kujunenud. N?teks, kui iga v?egi haritud inimene teab, et ks pluss ks on kaks, siis mina v?ksena olin t?esti veendunud, et ks pluss ks on ksteist, sest see tundus loogiline. See on kindlasti t
kokku riisuda ka ei tasuks, sest see põhjustab rohkem muret kui rõõmu. Otsides näiteid tavaelust, ei leiaks me küll laulvaid kingseppasid ega pankureid kes ööpäevad läbi raha loeksid, vaid pigem peaksime vaatama nende psühholoogilist pingestatust ning pereelu. Tänapäeva inimeste ettekujutluses väärtustab vaene inimene rohkem oma sugulasi ning sõpru, rikas inimene aga seevastu leiab üha vähem aega oma lähedaste jaoks. Muidugi on tänapäeva materiaalses ühiskonnas kasvanud murekoorem suuremaks kõigi inimeste õlul kui see oli 17.sajandi elanikel ning põhjuseid elu pärast muretsemiseks on palju rohkem ning seega ei saa me öelda kellel on rohkem probleeme, kas vaestel või rikastel ning kelle elu selle pärast rõõmsam või õnnetum on. Kuigi võime La Fontaine valmi ning endi elu vahel paralleele tõmmata, ei saa me seda võtta kui üks-ühele soovitust 21
Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma. Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus. Nietzsche on kindel, et inimese meeled pole veel lõplikult välja arenenud. Meid ootab ees üliinimese staatus. Uus ideaalne olend tunnetab ja oskab palju rohkem kui ,,tavaline" inimene. Nietzsche teoste lugemine sunnib mind tegutsema ja ennast täiustama. Ma ei taha avastata end Paulo Coelho Veronika olukorras, milles nii palju on jäänud tegemata ja läbi elamata. Elu on
Iga inimesi elus on sihid, milleni küündida soovime. Kuid on see tõsi, et eesmärgid ongi edu saladus ja võti? Kunagi ütles mulle üks tuttav: edukas inimene ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse: ent minu arvates läheb eduks vaja palju rohkemat. Mis on üldse edu või kuidas seda defineerida? Kohati tundub, et sellel sõnal on sama palju tähendusi nagu maailmas inimesi. Mõne jaoks peitub edukus sissetoovas karjääris ning kõiges materiaalses, teisalt on inimesi, kes peavad ennast edukaks, kui on loonud elus harmoonilise rahu. Olgu definitsioon milline tahes, ometi on igaühe jaoks kõige olulisemad just tema isiklikud ambitsioonid. Et edukaks saada, tuleb mõelda suurelt, vaadata kaugemale kitsast vaatevinklist, õppida teatud kriitikast, olla inimlik ning vahest astuda üle ka teatud normidest. Minu arvamus ei ühti iialgi inimestega, kes väidavad, et edukaks saab vaid läbi riskimise, julguse ning tahtejõu
seostavad täiskasvanud tavaliselt sügismasendusega. Kuna täiskasvanud ei käi enam lehtedes hullamas ja porilompides hüppamas, siis võibki sügis neis masendust tekitada, sest nad ei oska rõõmu tunda elu pisiasjadest. Täiskasvanud meenutavad lapsepõlve kui kõige õnnelikumat aega oma elust. Lapsed oskavad olla ilma põhjuseta õnnelikud, seda võiksid nad õpetada ka täiskasvanutele, sest see oskus on neil ajapikku ununenud. Sageli seostavad inimesed tänapäeva materiaalses maailmas õnne rahaga. Paljud loodavad, et kui nad rikkaks saavad, siis pole neil millegi pärast vaja muret tunda ning elavad õnnelikku elu. Kuid tõsiasi on see, et raha ei tee kunagi tõeliselt õnnelikuks. Seda kirjeldab ka Hiina vanasõna, mis ütleb: ,,Raha eest võid osta maja, aga mitte kodu." Sellest võib järeldada, et raha eest saab asju ning ka elamusi, kuid mitte inimesi, tundeid ega austust. Inimene on
Mood kui religioon Mood on tänapäeva inimesele väga tuttav ja levinult kasutatav sõna. Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme.
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme
Välja arvatud eespool loetletud allikad, kuuluvad kõik ülejäänud lubatud õigusallikate hulka: võrdleva õiguse ja õigusajaloolised argumendid, õigusteadus (jurisprudetns), väärtused ja väärtushinnangud (moraal) ja teleoloogised argumendid (reaalsed argumendid). Seadus laias tähenduses iga norm on suhtes teiste normidega, seega peab ka tõlgendus võtma arvesse normide süsteemiehitust. Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus; ehk seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus kitsas tähenduses põhiseadus ja konstitutsioonilised seadused ÕIGUSAKTI KEHTIVUS AJAS, RUUMIS Üldreeglina hakkavad õigustloovad aktid kehtima nende jõustumise päevast. Seaduste osas on selle sätestanud põhiseadus. Vastavalt põhiseaduse §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused.
Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai. Kuna tavalised inimesed pangast laenu ei saanud kasu...
Selle tõttu unustatakse ära suhted ja kohustused. H. Balzaci teoses "Isa Goriot" olid tütred, kes ei hoolinud oma isast. Nad käisid pansionis elavat isa külastamas ainult siis, kui neile oli raha vaja, see jättis teistele elanike väga vale mulje. Nad arvasid, et tütred on lõbutüdrukud, kes käivad isa Goriot' lõbustamas, saades selle eest raha. Ei taha mõeldagi nende õnnetute inimeste peale, kes on võitnud loteriiga hiigelsumma, kuidas on nad suutnud raha jagada nii, et selles materiaalses ühiskonnas keegi ilma jäädes ennast solvatuna ei tunneks. Kui poeg võidab, tunneb ema, et tal on nüüd poeg, tuttavad saavad aru, et neil on uus sõber. Suur raha toob ainult halba. . Isa Goriot sureb raamatu lõpus ära. Tal polnud kedagi, kellega muret oma tütarde pärast jagada. Arvan, et ta oleks elama jäänud, kui oleks saanud oma muredest rääkida, kui teda oleks mõistetud. Tänapäeval pole olukord muutunud. Inimesed muutuvad kinnisemaks, sest pole kellegagi
Millised õigusaktid on olemas? Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstit...
TOIMUDA JUHUSLIKULT); LAHENDUSE KONTROLLIMINE E. VERIFIKATSIOON: HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEMI LAHENDUSE ÕIGSUST ON KERGE KONTROLLIDA, HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEMID KORRAL ON SEE RASKEM NING SIIS TULEB ANALÜÜSIDA SELLE SAAMISEKS ASTUTUD SAMME JA KAASNEVAID RASKUSI. KUI LAHENDUS EI RAHULDA, PROOVITAKSE TEISI. MIS ON LOOVUS? KUIDAS SEDA ARENDADA? TOO NÄIDE. LOOVUS VÄLJENDUB LOOVA MÕTLEMISE VÕIMES ST. LUUA UUT NII IDEEDE TASANDIL KUI MATERIAALSES MAAILMAS (ATMOSFÄÄR, MILLES INIMENE TAJUB TEATUD PINGET NING TUNNEB, ET VANAVIISI EDASI EI SAA; PEAB TUNDMA TEATUD VALDKONDA NING EI TOHI HARJUDA VANADE LAHENDUSTEGA; OMATAKSE HEAD SÕPRA, KES TOETAB JA KRITISEERIB; LOOBUTAKSE HÄSTIKORRALDATUD ELU MÕNUDEST JA PÜHENDUTAKSE TÖÖLE). N: WOLFGANG AMADEUS MOZART HELILOOJA. MILLE POOLEST ERINEB LOOMADE KEEL INIMESE OMAST? LOOMADEL PUUDUB SELLINE HÄÄLEAPARAAT NAGU INIMESTEL (KÕNEKESKUS); LOOMADE KEEL ON SARNANE VIIPEKEELEGA. MILLISED ON
üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ. Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme. Seadus formaalses mõttes on seadus, mis vormilt on küll seadus, kuid mis ei sisalda üldkehtivaid õigusnorme. Seadusi liigitatakse ka: 1) Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 2) Lihtseadusteks on need seadused, mis on võetud vastu põhiseaduse alusel, kui
Ometi uhkustavad paljud just oma rahaka orja staatusega. Kindlasti ei saa öelda, et rikkus on pöördvõrdeline õnnega, kuid fakt on see, et rikkuse nimel töörügamine viib selleni, et inimestel ei ole aega enam isegi oma hobide ega, veel hullem, oma lähedastega koos viibida. Uuringutulemused näitavad, et oma tööd naudib tõeliselt vaid napilt 10 protsenti inimestest, ülejäänud teevad seda ainult palga või ühiskondliku positsiooni nimel. ,,Tänases maailmas on palju materiaalses mõttes hästi arenenud ühiskondi. Ometi koosnevad need inimestest, kes ei pea end õnnelikeks," on selle kohta öelnud dalai-laama. Aeg, mille võiks kulutada enda, oma lähedaste või hobide peale, möödub kontoriruumis piineldes. Juba eelpool mainitud loodusteadlane Thoreau on ka väitnud, et inimene on seda rikkam, mida rohkem asju ta võib tegemata jätta. Selle määratluse järgi on õnnelikum see, kes ei
Avaliku halduse eesmärk on pakkuda inimestele peale kaitse ja heaolu neid asju, mida inimene endale ei suuda luua/pakkuda. See on protsess, millega valitsus pakub kaupu ja teenuseid, teeb ja jõustab erinevaid määrusi, majandab ressursse ja lahendab konflikte järgides võrdseid võimalusi ning kandes vastutust üldsuse ees. Haldus on mitmetähenduslik termin. Seda saab defineerida kui organisatoorne, materiaalne või formaalne haldus. Materiaalses mõttes tähendab avalik haldus seda, et asju korraldatakse üldsuse huvides ja hüvanguks ja avalik võim peab olema pädev. Avaliku halduse ülesanneteks on avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine, üksikisiku toetamine ning soodustuste tagamine. Samuti kuuluvad ülesannete alla riigile rahaliste vahendite kindlustamine, haldusüksuste personali komplekteerimine ja vahendite leidmine. Esiteks muudaksin ma halduskorraldust. Minu arvates on Eestis piirkondlikud erinevused
Nüüdisaegsel Teosoofia Ühingul, millesse osa teosoofe kuulub, on kolm põhieesmärki: 1) moodustada inimkonna üleüldise vendluse tuum, mis ei sõltu usutunnistuse, soo, rassi ega ühiskonnaklassi erinevustest; 2) edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist; 3) uurida tundmatuid loodusseadusi ja inimeste varjatud võimeid. Teosoofia seisukohast võttes on jumal kõiksus universumis, kaasa arvatud kogu mateeria, ma elan ju hetkel materiaalses kehas, seega mina olen kah üks osa jumalast. Teosoofia Ühingu pitseril on viis sümbolit: Taaveti täht, ankh, svastika, urobooros ja Om. Pitseri ümber on kirjutatud "tõde on uskudest ülem." Nende meelest on Tõde olulisem kui uskumine. Seetõttu on ka Teosoofia Ühingu motoks saanud "Tõde on uskudest ülem". Nende väitel on tegemist Sanatana Dharma, "igavese tõe," moodsa näoga. Teosoofia Eestis
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Tänapäeva materiaalses ühiskonnas soovib iga vähegi pragmaatilisem inimene teenida võimalikult vähese panuse eest võimalikult palju kasu, säärane inimtüüp küsib iga võimaliku tööpakkumise kohta: Palju mulle säärase töö eest makstakse, mida ma selleks tegema pean või kui palju vaeva nägema? Tänapäeva inimene mõõdab igasugust omapoolset panust ja hüvangut rahas. Kuidas me siis väärtustame vabatahtlikku tööd, mida pole võimalik hinnata materiaalselt vaid immateriaalselt?
teatud korrale. Nimetatud sõltuvus ja kord kui süsteem tervikuna on paljukordne ja mitmetel eriliigilistel korrasüsteemidel põhinev. Seda seetõttu, et nii inimühiskond kui ka kogu muu materiaalne maailm, milles inimühiskond ühe osana eksisteerib, on väga keerulised süsteemid, mida peale üldise süsteemi iseloomustab hulk allsüsteeme. Ülaltoodu tähendab, et nii inimkäitumises kui inimest ümbritsevas materiaalses maailmas valitseb kindel kord, millega arvestamata jätta ei saa. Meeldib see või mitte, aga inimene peab arvestama teatud reeglitega ning neid järgima. Selle seose olemus on hästi esitatud Tartu Ülikooli professor Raul Narits õigusteaduse meetodiõpetuse õpikus. (Vt R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. – JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. Lk 17-18.) Esimese fundamentaalse tasemena on selles süsteemis eristatav nn elutu looduse valdkond.
Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond sarnasel õiguskultuuril põhinev
pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka
käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadusega materiaalses mõttes saab reguleerimine olla vaid üldise iseloomuga. Siin tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Just tänu seadusele materiaalses tähenduses on võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus. RS kui alamalasetsev õigusallikas on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseaduse kui
Tööpuudusevastased meetmed: töökohtade loomine, koolitusprogrammid, hädaabitööd, sotsiaaltoetused. Töötuskindlustussüsteem Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmises suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamises. Sotsiaalne turvalisus Elukvaliteet sotsiaalne turvalisus tähendab ühiskonna terviklikku heaolu ehk elukvaliteeti, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel. See sõltub eelkõige inimese enda otsustest ja valikuvõimalustest. IAI inimarengu indeks. Iseloomustab riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Oodatav keskmine eluiga sünnil, see näitab rahvastiku tervist ja pikaealisust. Haridus, mida iseloomustab kirjaoskus ja õppijate vanus. Elujärg, mida mõõdetakse SKP per capita USA dollarites.
Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. *Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget. *Loovisik peab antud valdkonda hästi teadma. *Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik kes on teinud väga palju tulemusrikast tööd ja on saavutanud edu. Pärilikkus on geeniuseks kujunemisel väga oluline. Samuti ka ümbritsev keskkond. Et tuleks loovlaps peavad vanemad: uskuma lapsesse,
Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11
mõistliku aja jooksul). Õigusnorme võib liigitada erinevatel alustel, RÕ-s on tõenäoliselt olulisimaks liigituseks: 1) juriidilise jõu järgi: juriidilise jõu järgi eristatakse K-lisi norme ja nendest allpool seisvaid ÕN-e. Omapäraks on see, et riigi kogu muu õiguskord peab olema riigi K- liste normidega kooskõlas, sest need on juriidilise jõu poolest kõrgemalseisvad. Konstitutsioonilised normid: a) materiaalses tähenduses kõikidest teistest normidest kõrgemalseisvaks peetavad normid (ükskõik kus on kirjas). Sõltub eristamine hindajast endast. Samas sattub PS- tesse mõnigi kord poliitilistel kaalutlustel ÕN-e, mis materiaalses mõttes K-s olla ei tohiks (Sveitsi 1875.a K-is looma uimaseks löömise norm!) b) formaalses tähenduses kõik need normid, mis on sätestatud K-is, mis eksisteerib sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse
Kuna peategelane elab oma poolfantaasia ja poolreaalses maailmas, ei suuda ta lõpuks enam kontrollida oma enda elu ja sündmustega, millega ta on hakkama saanud. Suure sisemise segaduse ja võime endaga toimetulemise puudus, viivad nii kaugele, et Emma sooritab enesetapu. Milliseid võimalusi näeb ja kasutab Emma tegelikkuses pääsemiseks? Andke hinnang tema käitumisele! Kuna Charles nii väga armastab oma naist, siis kasutab Emma seda suht tihti ära. Materiaalses mõttes, saab Emma põhimõtteliselt kõik mis ta tahab, kuigi see pakub talle lõbu ainult lühikeseks ajaks. Kuna Emma hakkab oma mehes nägema ebaperfektset meest, siis raamatu käigus on tal kaks armusuhet. Ka lapsest hoiab ta eemale, et mitte tunda ennast kodukanana. Käitub nagu meeleheitel naine, kes printsi valge hobusega asemel sai talupoja muulaga ja kes nüüd reaalsuse vältimiseks fantaseerib ning kui fantaasiast puudu jääb, siis ta teeb
mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui muud töötingimused paranevad ning väsimust ja stressi tekitavate asjaolude mõju väheneb. Töö kvaliteet Töö kvaliteet s.o. tötöaja poolt tehtud töö headus ehk omaduste kompleks, mis peegeldab töö vastavust seatud ülesandele, sooritamise õigeaegsust, pidevust, täielikkust jms. Materiaalses tootmises väljendub töö kvaliteet toodangu kvaliteedis. Põllumajanduslikus tootmises eripära- lisaks toodangu kvaliteedile oleneb tihti mitte niivõr Töötulemuste mõõtmine Tüüpilised mõõdetavad valdkonnad: · Tootmise või väljundite tase Tööviljakuse hindamise põhinõuded: 1. Olema objektiivne ja arvestama kõiki töökulutusi; 2
Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi. Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju. Mõned taju teooriad Ameerika teadlane J
Järgneb illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on selline lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus, ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk verifikatsioon. Hästidefineeritud probleemi lahenduse õigsust on lihtne kontrollida. Loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st. Võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuseks on tarvis teatud tingimused: · Selline atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam edasi ei saa. · Loovisik peab tundma antud valdkonda, kuid ei tohi harjuda selle vanade lahendustega. · Kriitikat ja nõuandeid, need aitavad ideid enne avalikkuse ette jõudmist vajalikul määral põhjendada. · Loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle.
selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem. Esialgu ei uskunud keegi tema valemi tõelisusse, kuid pikapeale katsetati seda valemit ja tunnistati õigeks. Lihtsalt seletatuna tähendab see valem, et mass ja energia on ekvivalentsed, võrdväärsed. Need on ühe ja sama asja kaks kuju: energia on vabanenud aine ja aine on ootel energia. Kuna c ruut (valgusekiiruse ruut) on määratu suur arv, siis väljendab valem seda, et igas materiaalses esemes on seotud kujul hiiglaslik hulk energiat. Muuhulgas seletas Einsteini teooria radioaktiivse kiirguse toimeviisi: kuidas kamakas uraani võib pidevalt välja kiirata suuri energiahulki, ometi jäätüki kombel ära sulamata. Samas selgitas ta, kuidas tähed võivad hõõguda miljardeid aastaid, ilma et kütusevaru lõpeks. Ainsa suletõmbega kirjutades valemi, näitas ta geoloogidele ja astronoomidele kätte võtme miljardite aastate jooksul toimunu avamiseks
Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma mündid, Kavastu rabast leitud pronkslamp ja mõned ehted. Vaadeldaval perioodil tegi taas muutusi läbi matmisviis. Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt, samuti tuntakse rooma rauaajast peamiselt ehetest, harvem müntidest, relvadest või tööriistadest koosnevaid peitleide. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja
küsimusi, kuid Weber tõi sisse uuendusi, niisugused nagu klassifikatsioon, uuringu uued meetodid, püüdes korrastada maailmareligioone. Weber süvenes sellesse küsimusse rohkem ning nimetas oma töid terve projektina, mida ta jaotas kaheks. .Marx räägib sellest, et inimene loob religiooni, religioon aga ei loo inimest see on samuti vaidlustav küsimus, siin tuleb vaadelda, missuguses kontekstis kasutada sõna ,,loob", sest luua saab mitte ainult materiaalses mõttes, aga ka vaimses, niisugune mõte on võimalik välja tuua Weberi tsitaatidest. Need kaks lähenemist, justkui täiendavad üksteist, kui heita välja Marxi ateistlikud väited ning valida välja tema rahulikumad tööd Nende ühiseks jooneks on see, et nii Marx kui Weber uurisid ja rääkisid religiooni eetikast, sest religioon ei seisne keeludes, vaid õpetab inimest ühiskonnas käituma. See tõestab omakorda seda, et usul on mõju ühiskonnale. Kui isegi selle eetilistest
sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme. Põhiseadus- riigi põhikorra akt Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust Aktid (seadlused, määrused) Kohtupretsedendid- kõrgema kohtu otsused, millest juhinduvad teised kohtud tulevikus sarnastes asjades oma otsuseid teevad
Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust (nõude)
perele on ju esmane. Selle jaoks, et noored saaksid teha seda, mida nad armastavad, peab minu meelest riik tulema appi. Tahame ju kõik, et säiliks Eesti rahvas, et meil oleksid tugevad pered. Õnne otsime siin elus kõik. Ka Aristotelese arvates ei ole võimalik õnne teemat vältida, see olevat inimelu loomulik eesmärk. Tulevane töö on üks väga oluline õnnekomponent. Otsuseid tuleviku ja karjääri kohta ei tohi võtta kergekäeliselt, endas peab jõudma selgusele. Kahjuks praeguses materiaalses maailmas ei ole nii mõnegi valiku tegemine nii lihtne.
laisaks. Tekib arusaam, et kultuur peabki pakuma kerget meelelahutust. Meelelahutust mida toodavad mitte kunstnikud vaid tehnikud, kes on palgatud ärimeeste poolt. Kõik käib ümber raha ja viisi kuidas seda kiiremini ja kergemini kätte saada. Inimest ümbritseb tarbimisühiskond igal pool. Tekib paratamatult tunne,et poppkultuur on võtnud üle Eliitkultuuri. Massid valitsevad ning läbi selle toimub suur ja kiire regress kultuuris. Langeb kultuuri ja toote kvaliteet sisulises kui ka materiaalses mõttes. Et üldse selles ühiskonnas ellu jääda kolib osa kunstnikke üle uute suurde ja tulusasse 1 http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=5&menyy_id=849&alam=21&tekst_id=850 harru- massimeediasse ja reklaami. Reklaam kui kunsti ära kasutamine, kus kunst on kui reklaami kriitika. Et asi töötaks piisavalt kindalt siis reklaamis kasutatakse kliseekujundite ja reklaami retoorika iseärasuste nihestamist. Ülisuured reklaamid, mis
Seadlus ehk dekreet(kuulub haldusakti alla) Vabariigi President võib anda edasilükkamatu vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord
Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
