reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja. Hegeli jaoks on VAIM olemise alus, selle ülim olemus ja kogu ajalooline protsess, mis moodustab reaalsuse, kujutab endast vaimu arenemist enesest teadlikuks saamise suunas. Kui eneseteadvus on saavutatud, jõuab kõik olev iseendaga kooskõlla Hegel nimetab seda enesest teadlikku üksiolemist absoluudiks. Kuna ta nägi oleva põhiainest mitte-materiaalsena, siis on tema filosoofiat hakatud nimetama absoluutseks idealismiks. Hegel uskus, et kui me kõneleme ideede arengust, siis saabub vastuoludeta seisund siis kui vaim tunnetab end ülima tõelusena ja mõistab, et kõik mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba
kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. On ka olemas erinevad teooriad, mille kaudu saab piiritleda avalikku õigust eraõigusest: 1