Tehnika ajalugu
rakendusviiside ühtsusel. Teadlane oli toona võimeline uurima kõiki teadusi, mida
sellal tunti. Newton oli mitte ainult matemaatik, astronoom, optik ja mehaanik,
vaidtamõistis sügavuti ka keemiat.
Teaduse ühtsuse teiseks põhjuseks oli, et teadlaste juhtideed ja töövõtted olid
põhiliselt matemaatilised ning rajanesid matemaatikal, mis oli üle võetud
muinaskreeklastelt, kuigi ka araablased, hindud ja hiinlased olid sellesse oma panuse
andnud. Matemaatikasuund ei toonud teadusele aga üksnes kasu, vaid seadis ka
teatavad piirid uurimisaladele, ehkki need 17. saj. jäid märkamatuks. Nimelt: seda osa
kogemuse valdkonnast, mida matemaatiliselt väljendada ei suudetud, kalduti kõrvale
jätma.
Uue teaduse ühtsuse kolmandaks ja kõige iseloomulikumaks põhjuseks oli tema seos
tehnika pakiliste päevaküsimustega. Tehnika erakordselt jõudus areng, mis oli alguse
saanud 14. saj., kasvas välja traditsioonide hülgamisest. Mäeasjanduses ja