Ta ei meenuta millegagi usuinimest, kuna tal puudub igasugune arusaamine pühadusest. Tema neurootilised kalduvused meenutavad kõige rohkem tema isa, majandusinimest, kes kalkuleerib rahulolu ja rahulolematust ning kes peab suurimaks patuks seda, kui ta on investeerinud millessegi sellisesse, mis naudingut ei paku. Erinevalt oma eelkäijast ei pea psühholoogiline inimene arvestust mitte aktsiate ja kapitali üle, vaid oma hinge ökonoomika kohta. Kõike, alates oraalsest erootikast kuni matemaatikani käsitleb ta naudingu printsiibist lähtuvalt. Isegi enesetapp rahuldab enesetapjat ja sadism pakub mõnu sadistile / masohhistile. Selliseks oli kujunenud taustsüsteem, kust kahel mandril läbi kahe geeniuse teineteisest sõltumatute püüdluste sündis semiootika. Küllap võiks olla uute kriitiliste uurimuste teemaks, mil määral minu poolt käesolevas töös kirjeldatu mõjutas Saussure'i ja mil määral Peirce'i.
○ Forrester ja system dynamics ○ Wiener ja küberneetika ● Peamine probleem: kuidas juhtida keerulisi süsteeme soovitud suunas? ● Leiti, et ükski mõju ei levi koheselt kehtib kõikides süsteemides ● Kuidas muuta sisendit soovitud väljundi saamiseks? Nt kui on palju sisendeid, aga vähe väljundeid? ● Järeldused on suhteliselt lihtsad, aga viivad kiiresti keerulise matemaatikani! ! Keeruliste süsteemide käitumises on kindlad, universaalsed, seaduspärasused 156. ICBM ja nende ohutus ● Koos massiivse tuumaarsenaliga sündis ka vajadus neid kuidagi ohutuna hoida. 83 ● Vastupidiselt sellele, mida räägiti omal ajal telekas, oli mure sellega, et maailma mitte vastu taevast lasta.
Tarkus ja lollus, võim ja luuserlus . kõik on tema jaoks sama huvitav ja sama inimlik. Kui ta on hea sotsioloog, on ta alati õiges kohas, et saada vastuseid oma küsimustele. Ta lihtsalt ei saa teisiti. Olenevalt tema küsimustest on tal kord kasulik läbi käia preestritega, kord prostituutidega." 2. SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS -Ibn Khaldun (14 saj.) Tuneesias sündinud, Egiptuses jm elanud väga mitmekülgne inimene (ajaloost matemaatikani). Kasutab esimesi mõisteid, kirjutab süsteemselt ühiskonnast. Mõisted: sotsiaalne konflikt, generatsioon. Uurib võimu vahetumist vallutuste läbi. * Kohesioon grupis - väikses grupis iseenesest, suures grupis võib seda tekitada religion. * Töö tuleb asjade väärtusest. * "Valitsus on asutus, mis hoiab ära kõik ebaõigluse välja arvatud selle, mis ta ise toodab" -Adolphe Quetelet (1796-1874), belglane, sotsiaalse füüsika termini looja. Statistik ja matemaatik.
annaabi.ee 
