MATEMAATIKA RIIGIEKSAM 2010 Eksami eesmärk Matemaatika riigieksami peamisteks eesmärkideks on: · teada saada, kui struktureeritud ja korrastatud on gümnaasiumilõpetaja matemaatikaalased teadmised; · selgitada välja, kui hästi suudab õpilane õpitut rakendada (näiteks lahendada mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00.
Vt ka O. Prinits Eesti koolimatemaatika ajalugu I, Trt 1992, lk57 - 95 1.4. XX sajandi algus Muutused hariduselus hakkasid toimuma pärast 1905. a revolutsiooni. Esialgu mindi emakeelsele õpetusele tagasi algkoolides ja erakoolides. 1906. a loodi esimene eestikeelne gümnaasium - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1910. a oli Eestis juba 20 eestikeelset gümnaasiumi. Sellest tingituna oli vaja välja töötada eestikeelne matemaatikaalane terminoloogia. 1909. a ilmuski esimene eesti matemaatika sõnastik, kus oli üle 600 sõna, ka nende vasted saksa ja vene keeles. 1919. alustas eesti keeles tööd ka Tartu Ülikool. Sellega oli noores Eesti Vabariigis (loodi 1918) kogu koolisüsteem üle viidud eesti keelele. Koolisüsteem 1920. a (6+2+3): algkool klassid 1- 6 , mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 , keskkool klassid 9 – 11. Viimasel kolmel aastal oli võimalik keskkoolis valida erinevate harude vahel:
kirjapilt ja muutmine. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. Ainestik pärines sõnaraamatutest, kirjandusest, murretest, palju võõrsõnu, samuti Veski tuletisi. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused 20 sajandi algul tunti suurt puudust oskussõnaraamatutest, eriti esimestes eestikeelsetes koolides ja teadustöödes. Sellega seoses ilmusid 1909 matemaatikaalane sõnastik, 1911 maateaduse sõnastik, 1914 keemiaalane ja 1918 kodumaa taimede alane sõnastik. Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade tarvis nt zooloogia, geograafia, matemaatika, õigusteadus,kehakultuur, filosoofia, keemia, agronoomia, botaanika, arstiteadus, metsandus jne. Väga paljud tol ajal loodud sõnad , on siiamaani igapäevaselt kasutusel, nt haigla, ravi, valk, nakkus, lahkamine, kivi, elamu, hagi, kehtima jne. 10
Vaimne töö on aeglane või puudulik. - Enesessetõmbumine, madal sotsiomeetriline enesehinnang. - Ebaküpsus: nii vanemad kui ka õpetajad märgivad, et laps on aeglase arenemise ja küpsemisega ning käitumine ei ole eakohane. - Häirunud tööharjumused: huvi puudumine, kodu ja kooli väärasetus, lühiajaline tähelepanu kontsentratsioon või vähene initsiatiivikus. Eeltoodud tulemusi kokku võttes on alust väita, et matemaatikaalane edutus on kompleksne ja multifaktoriline puue. Selliseid lapsi ei peaks kohtlema kui ainult düsmatemaatikuid, vaid samuti nagu kõiki teisi puudega indiviide. On täiesti selge, et oluline on kujundada arvutusoskust, seejuures peaks põhiliste teemade vahel olema seos ja tasakaal. Kuid paljud lapsed vajavad ka psühhoteraapiat, 3 mõnedel juhtudel isegi süvapsühhoteraapiat. Paljude autorite arvates on väga oluline
annaabi.ee 
