Iga kirjanik on looja. Ta loob oma maailmu. (Albert Camus)
elamist väärt, ükskõik, milline see ka pole. Siiski, kirjanik ei suuda kõigi oma teoste puhul järgida üht oma
kuulsamatest ütlustest: "Kunstnik peab ilusaid asju looma, kuid ei tohi neisse panna omaenda elu."
Albert Camus maailm on omapärane - absurdne, nagu ta ise armastab öelda. Ka "Sisyphose müüdis" arutleb ta
elu filosoofilise ja matemaatilise absurdsuse üle - tunded on vaid matemaaitiliselt defineeritavad. Loogika, mis
on kõigile arusaadav, on tema sõnutsi ülekohus. Essees "Absurd ja enesetapp" käsitleb Camus probleemi, mis
puudutab iga inimest, tuues näitena, et mõtted on need, mida keelata ei saa, enesetapp on vaid vahend nende
peatamiseks. Põhjuseks ei pea alati olema midagi suurt ja rasket. Pigem piisab väiksest ja pealtnäha tühisest
märkusest, et inimene viimasele piirile tõugata. Teostes negativismi ning ajaloo suurmeistrite arvamusi toetav
annaabi.ee 
