õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse ja on mateeriast kõrgem, ei eksisteeri mateeriast väljaspool, vaid temas endas, andes talle kuju. Mateeria ise on liikumatu või tal on ainult aktiivne omadus, mis püüab takistada ja pidurdada vormi täiuslikku avaldumist. Vormi tunnetamist pidas Aristoteles teadusliku tunnetuse sihiks. Tugevaist materialistlikest joontest hoolimata on Aristotelese esimene filosoofia põhiliselt idealistlik. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Inimeseõpetuses käsitles ta hinge keha vormina ja mõistust hinge vormina. Sellest lähtus ka tema eetikaõpetus. Õnne, püüdluste ülima eesmärgi, saavutab inimene oma loomusesse kätketud võimalusi, eelkõige mõistust arendades. Eetilised voorused tugi- nevad seejuures mõistuspärasele tegevusele, dianoeetilised voorused arukale mõtlemisele. Vooruslik elu eeldab tahtekasvatust. Riigi peaülesandeks pidas Aristoteles kodanike
võimeliseks kõlbeliselt käituma. 10.)Antiikfilosoofia klassikaline süsteem- Demokritos pidas maailma tõeliseks olemuseks aatomite liikumist, uuris nende kuju, suurust, paiknemist. Tema eetikas põhineb inimese elu eesmärgiks olev õnn tunnetusrahul ja meeleselgusel. Aristoteles lõi oma aja ulatuslikema teaduste süsteemi. Püsivamat mõju on avaldanud tema rajatud loogika, eriti otsuste, järelduste ja eksijärelduste õpetus. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Ta õigustas klassierinevusi, kurnamist ning rõhumist (orjapidajate ideoloog). Aristotelese koolkonnast on pärit õpetus argumenteerimisest (dialektika, loogika, keelefilosoofia). 11.)Hellenismi aja filosoofia- toimusid sügavad ühiskondlikud muudatused. Inimkeskne hoiak füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel (näit stoikude ja Epikurose f.-s). 12
annaabi.ee 
