· Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast. · Enam kui kolmandikul lehmadest esineb lisanisasid, mis enamasti ei funktsioneeri ning tavaliselt need eemaldatakse kui mastiidiohu suurendajad. · Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme-, side- ja rasvkoest. · Piim tekib näärmekoes, · sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned. · Kudede omavaheline osakaal muutub laktatsiooni jooksul. 30. Piima koostisosade süntees · Laktotsüütide ülesandeks on piima koostisosade süntees ja piima eritamine alveoolivalendikku. Näärmerakud on kuubi- või silindrikujulised, kuid alveoolide täitumisel surub piima rõhk need
tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast. · Enam kui kolmandikul lehmadest esineb lisanisasid, mis enamasti ei funktsioneeri ning tavaliselt need eemaldatakse kui mastiidiohu suurendajad. · Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme-, side- ja rasvkoest. · Piim tekib näärmekoes, · sidekoes paiknevad närvid, vere- ja lümfisooned. · Kudede omavaheline osakaal muutub laktatsiooni jooksul. · Laktatsiooni eel hakkab näärmekude intensiivselt arenema ja saavutab laktatsiooni alguseks maksimaalse suuruse. · Selle kasvu soodustab hormoon prolaktiin, mida eritab verre hüpofüüs.