2. heuristiline funktsioon see mõistmine tuli 19.sajandil. Generaalsed kodifikatsioonid muutsid kiirustades tehtud õiguskorra keerukaks. Selle ületamiseks püüti taandada kaasuste lahendamine juhtpõhimõtetele. Õiguskorra struktureeritus ja ülevaatus on hädavajalik. 3. interpreteeriv funktsioon - printsiipi kasutatakse kui meetodit argumenteerimisel eesmärgi saavutamiseks. 4. mastaabifunktsioon õiguskordadel on vertikaalne struktuur. Printsiibid asuvad vertikaalse struktuuri eelastmetel. Printsiibid on a priori tugevamad kui madalamal seisvad õigusnormid, sest nad asuvad õiguskorras kõrgemal astmel. Ka õigusaktide endi kehtivus on sõltuvuses nende vastavusest õigusprintsiipidega. Õigusprintsiipide kasutamine on meetod, kuidas õigusprintsiipe kasutades saab sisuliselt viidata
Õigusprintsiipide ja moraali seotus – Kelsen rõhutas, et printsiibid jätavad alati kaalutlusruumi. Ka õigusaktide endi kehtivus on sõltuvuses nende vastavusest õigusprintsiipidega – õigusprintsiipide mastaabi positsioon. Vertikaalne struktuur – printsiibid on a priori tugevamad kui madalamal seisvad õigusnormid, sest nad asuvad õiguskorras kõrgemal astmel. Nad võivad leida oma koha ka nt põhiseaduses, kuid see ei ole hädavajalik. Seega pole mastaabifunktsioon mitte printsiibi spetsiifiline, vaid õiguskordadele omane hierarhiline asi. 2. Õiguse dogmaatika kui tänapäevane/traditsiooniline õiguse rakenduse meetod Õiguslikust vaatepunktist on dogma avatud süsteem, mis hõlmab peale kehtiva õiguse teadusliku läbitöötamise ka täiendavaid dogmaatilisi meetodeid nagu kohtulik tõlgendamine, teaduslik tõlgendamine, kehtivate õigusnormide kommenteerimine ja süstematiseerimine. Dogmaatilised meetodid on vajalikud progressiks.
annaabi.ee 
