Kirjandus ja film
tundeelamuse kui laia ekraaniga kinosaalis istudes. Aga pole ju välistatud, et äkki on
võimalik halvast filmist tõesti hea raamat kirjutada ning mis annaks lugejale
emotsionaalset rohkem, kui kehv filmielamus ekraanil.
Kindlasti ei ole ka vähetähtis asjaolu, et kus ja kuidas nautida kirjandust või filmi.
Tavaliselt on raamatu lugemine lugejale üpriski intiimne tegevus, mis eeldab rahulikku
keskkonda ning aega süübimiseks teosesse. Ei ole veel näinud raamatute masslugemist
kärarikkas ja inimtäis keskkonnas ning seda vist ei saagi nägema, kui just mitte
sumisevat raamatukogu arvestada.
Seevastu kinolinal toimuv on masside kogunemise alge, kuigi eks ole võimalik ka üksi
kinos tühjas saalis istuda, kuid see on pigem erand kui reegel. Sõnaksin, et raamat on
vaikus ja film on kära.
Tuletades omadest mälusoppidest meelde killukesi, siis täheldame huvitavat
seaduspärasust, et filmikunsti tegemine on ääretult kallis ja rahaliselt mahukas tegevus,