kahjulikud, kuid mille järele valitseb ometi suur nõudlus · Kus on mõistliku tarbimise piir? · Tarbija ideaal on maksimaalselt vallata meie materiaalset maailma informatsiooni, reisimise, elumugavuste nautimise, võimu jne. näol · Tootja esmane eesmärk on kasum, püüab ta tarbimis-ideaali ühiskonnale omalt poolt peale suruda, eesmärgil võimalikult laiendada oma toodangut massidele looduslike ressursside raiskamine, keskkonna saastamine Masskultuuri ja vähemuskultuuri vahekord · Inimene suudab ja soovib üha vähem haarata kultuuri sügavusi, tungida vähemuskultuuri sisusse ning lepib üha meelsamini masskultuuri tarbimisega · Masskultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril, kergemini manipuleeritav · Rahvuskultuuri ja väikerahvaste püsimajäämine rahvuskeele kadumine panganduses, infotööstuses Korporatsioon ja eetika · · Ettevõtluse rahvusvahelistumine
kahjulikud, kuid mille järele valitseb ometi suur nõudlus · Kus on mõistliku tarbimise piir? · Tarbija ideaal on maksimaalselt vallata meie materiaalset maailma informatsiooni, reisimise, elumugavuste nautimise, võimu jne. näol · Tootja esmane eesmärk on kasum, püüab ta tarbimis-ideaali ühiskonnale omalt poolt peale suruda, eesmärgil võimalikult laiendada oma toodangut massidele looduslike ressursside raiskamine, keskkonna saastamine Masskultuuri ja vähemuskultuuri vahekord · Inimene suudab ja soovib üha vähem haarata kultuuri sügavusi, tungida vähemuskultuuri sisusse ning lepib üha meelsamini masskultuuri tarbimisega · Masskultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril, kergemini manipuleeritav · Rahvuskultuuri ja väikerahvaste püsimajäämine rahvuskeele kadumine panganduses, infotööstuses Korporatsioon ja eetika · · Ettevõtluse rahvusvahelistumine
side- ja infotehnoloogia, transpordi kiire areng tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine kaubanduse liberaliseerumine kaubavahetuse kasv kapitali ja tööjõu liikuvus majandusorganisatsioonide kasv GLOBALISEERUMISE ERITAHUD majanduslik üleilmastumine- kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiride Kultuuriline üleilmastumine(masskultuuri levik) Poliitiline üleilmastumine (rahvusvahelised organisatsioonid) Keskkonnamõjude üleilmastumine(kliimapõgenikud, võõrliikide sissetung, elupaikade hävimine,vee ja põllumaa vähenemine) Globaliseerumise indeksi välja arvutamisega tegelevad nt konsultatsioonifirma A.T. Kearney ja Sveitsi instituut KOF Majandusliku globaliseerumise indeksi aluseks on väliskaubanduse,otseste
iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b
hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele, ning jätkuvalt sotsiaalsetes suhetes erinevatel väljadel, kus inimene tegutseb. Ka tarbimiskompetents on sotsiaalselt omandatud kompetents, mille kujunemist soodustab keskkond, kus inimesed sünnivad, arenevad, õpivad, kujundavad oma maailmavaate. · Tarbimiskultuur: M. Featherstone (1991) ja. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2
arengumaades, mida omakorda mõjutab tugevalt ebavõrdne elanikkonna juurdepääs haridusele. (Anttonen. P, 2012) 1.2. Kultuur Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine, suhtluses lai inglise keele kasutamine, info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine, Ameerika filmide, teleülekannete ning programmide levik üle kogu maailma, samuti rahvusvahelise turismi kasv. Globaliseerumist iseloomustab masskultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. (Anttonen. P, 2012) 1.3. Poliitika Poliitikas väljendub globaliseerumine riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemises rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riigid delegeerivad vabatahtlikult üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu WTO, EL, NATO, IMF. Seda protsessi iseloomustab
Guy Debord raamatus “Vaatemängu ühiskond” Vaatemäng on moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud tohutu vaatemäng Kõik, mis vahetult läbi elati, asendatud representatsiooniga Koopia on originaalist väärtuslikum Vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida vahendavad pildid Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist: Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus Tarbimisest emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine Elustiil – käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Elustiili kujundavad erinevad võimalused, väärtusmaailmad, mille kujunemine toimub vastasmõjus Nähtused tarbimise globaliseerumisest Disniseerimine (tematiseerimine, hübriidne tarbimine, perfomatiivne tööjõud)
saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele. Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
d. Kaardi tundmine 12. a. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Globaliseerumine ehküleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud. N-ö maailma kuklapoolel toimuvad sündmuseid mida võime reaalajas jälgida, mõjutavad ka meie igapäevaelu. Masskaupade ja-teenuste ning masskultuuri tarbimise tõttu muutuba maailma ühetaolisemaks. Mitmed kekskonnaprobleemid nägu kliima soojenemine, maailmamere reostumine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine, on ülemaailmed ning mõjutavad järjest enam meie kõigi heaolu. Majanduse arengu mõjutajad: Loodusvarad Tööjõud Kapital Majanduslik üleilmastumine: Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiri.
töötajad) organisatsiooni liikmed. 10) Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. 8.loeng 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum; vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine *Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale 11) Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil 12) Sümboliline võim – tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine 6. Loeng – Tarbimisühiskond 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused o kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus o tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus 6 o tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 2) Elustiil mõiste ja elustiili kujunemine o Elustiil: elu stiliseerimine, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust
toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
• Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 8
toimub vaba konkurents tarbija eest: toodang on odavam, ökonoomsem toob rohkem kasu. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas soodsamad võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks te nii arvate? Massikultuuril on suuremad võimalused (reklaamikulud on väiksemad) - on kergem areneda. Siin võiks seda lausa kõrvutada mingil määral mastaabiefektiga. Lisaks on masskultuuri tarbijaskond reklaamile reeglina vastuvõtlikum ja kergesti manipuleeritavam. Inimene jääb kõiges, mis ei puutu tema kitsasse erialasse, pinnapealseks masstarbijaks. Eesti kultuur - on raske säilitada Pt.5. KORPORATSIOONID 1. Mida kujutab endast süü hajuvus korporatsioonis? Kas see on omane ainult korporatsioonidele või üldse suurtele organisatsioonidele? Kas see on tahtlikult tekitatud või kujuneb stiihiliselt?
Seoses üha kergemate migratsiooni tingimuste ja kapitali vaba liikumise tõttu väheneb samuti riigi võim oma kodanike üle. Kultuuri valdkonnas on iseloomulik erinevate maailma maade äri- ja tarbekultuuride lähendamine, suhtluses lai inglise keele kasutamine, info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine, Ameerika filmide, teleülekannete ning programmide levik tile kogu maailma, aga samuti rahvusvahelise turismi kasv. Globaliseerumist iseloomustab masskultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Lisame siia kultuuride segunemine, samuti parema juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale; ühtlustavad nähtused nagu läänestumine, amerikaniseerumine. Seda iseloomustab kiirtoitlustuse restoranide McDonald' võrk ja kas või üks nende toode -- Big Mac. (Lembo, Toivo 2009, 8). Big Mac' indeks (The Big Mac Index) on mitteametlik ostujõupariteedi (PPP) määramise viis
Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. 63. tarbimine kui ohverdamine vt. eelmine 64. tarbimine kui meelelahutus shoppingutel käimine, rahulduse ,õnnetunde saamine raha kulutamisest asjadele. Kohvikutes käimine, kino, lõbustuspargid, ööklubid.. 65. Featherstone lähenemine tarbimiskultuurile Featherstone (1991) toob välja kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1) kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu. Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami. 2) tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid.
Frankfurdis 1930. aastail. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Muutujad(variables) -nähtused, mida uurija kavatseb oma Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Arvasid, uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide et mõistus teeb inimesest roboti ja mõjub talle halvasti. tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Kritiseerisid Lääne masskultuuri inimene muutub Muutujate vastandiks onkonstandid, mille väärtus ei passiivseks tarbijaks, kes täidab kapitalistide käske. muutu (nt. maa gravitatsioon) ja mida pole seega Revolutsioonilist potensiaali omavad pigem mitmed sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. marginaalsed grupid (nt tudengid). Frankfurdi koolkonna Muutujate tüübid:
Raevukas võitlemine. Idee oli võtta kogu mustanahaline maskuliinne energia ja kanaliseerida see poliitiliseks jõuks. Taktstatud asjad kaasnesid sellega. Antisemitism ja homofoobia. On vaja mobiliseerida noor mustanahaline mees, peab esitama küsimuse mustanahalistele emadele, kuidas nad kasvatavad noori. Vaatavad kodus Opraht ja söövad kommi, ei hoolitse uue põlvkonna rolli eest. See on loo sisu, pöördumine emade poole. Naised ei täida oma sotsiaalset rolli ja on masskultuuri ohvrid. Konflikti kaudu saame defineerida ka mässaja arhetüübi. Kaks aspekti: meesarhetüüp oma olemuselt, isegi kui kandja on naine, arhetüüp ise on maskulliinne. Mässu akti loomus on sümboolne lahkulöömine emakujust, on sümboolne sünniakt. Sünniakti taaskinnitus. Mistahes sihte ka mäss ei võta, tegelik loogika on ikkagi lahkulöömine emakujust. Lahkus paradiisist, kus oled olnud ja määratled end kellegina. See on just meeste probleem. Kõige
annaabi.ee 
