22. Milles seisneb ainete koostise jäävuse seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? Ainete koostise jäävuse seaduseformuleeris Joseph Louis Proust ja see tähendas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist sh massivahekorrast. 23. Milles seisneb kordsete suhete seadus? Kes selle esimesena kindlaks tegi? kordsete suhete seadus: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel erinevas massivahekorras tekib iga uue kombinatsiooni korral uus aine. John Dalton tegi selle kindlaks. 24. Kes rajas keemias ainete atomistliku käsitluse? Millised olid selle käsitluse eeldused (millistele arusaamadele toetudes see käsitlus loodi)? Ainete atomistliku käsitluse keemias rajas John Dalton. See käsitlus loodi eeldusel, et aatomite reageerimisel kehtib nö lihtsuse printsiip ehk aatomite kombinatsioonid
Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised: 1) Lihtsuperfosfaat, P 8-9%, S 12% (kipsis olev väävel on taimedele väga kasulik element) [Ca3(PO4)2]3 * CaF2+7H2SO4+3H2O 3Ca(H2PO4)2*H2O+7CaSO4+2HF Üheks tekkivaks lõppsaaduseks on H3PO4 (ortofosforhape). Lihtsuperfosfaadi saamiseks segatakse kokku väävelhape ja fosforiit omavahelises massivahekorras 1:1. Superfosfaat on väga heterogeenne ühend, 12...13% on temas vett. Granuleerimisprotsessi käigus aurutatakse vesi välja ja lisatakse veidi lubiväetist, mis neutraliseerib hapet. 14 II VÄETISED 2) Topeltsuperfosfaat, P 20-22%. Ei sisalda kipsi, mistõttu on efektiivne väävlipuuduse all kannatavatel muldadel. Sisaldab fosforhapet. Võib anda
annaabi.ee 
