RETOORIKA AJALOOST
kõneleja, tal peab olema selleks ainult soov. Tänapäeval olukord ei muutunud.
3
I. RETOORIKA AJALUGU
Retoorika Vana-Kreekas
Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka
orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga
olulise tähtsuse, see omakorda tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kõnekunst, tolle aja
olulisemaid massisuhtlusvahendeid, aitas aristokraatidel kõige mõjusamalt saavutada
avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Poliitik pidi hästi kõnelema rahvakoosolekul,
väejuht pidi suutma oma kõnedega innustada sõdureid, kodanik pidi suutma kõnelda
kohtus, aga ka pidulikel üritustel, seltskondlikel koosviibimisel. Healt kõnemehelt nõuti
erakodset mõistust, seaduste ja inimeste tundmist ning sõnaseadmisoskust oma
kodumaa huvides. Seetõttu pidasid kreeklased kõnekunsti üheks töhtsamaks
annaabi.ee 
