Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel
NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes Saksamaa lõplik lõhenemine: läänes kuulutati välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi Berliini müür 1961 1989 Üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid
aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organisatsiooni: interliikumine ning töökollektiivide ühendnõukogu. 19. novembril 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati, et ENSV seadused on kõrgemad, kui NSVL omad. Inimesed ühinesid ühtseks Balti ketiks (23. august 1989) Tallinnast Vilniuseni Moskvale surve näitamiseks
Mitmeski riigis hakkas rahvas nõudma valimisõigust. See oli ka üks reforme, mida nõudis Suurbritannias tsartistide liikumine. "Rahva Harta" avaldati esimest korda mais 1838. Väidedavalt 1200000 allkirjaga petitsioon anti parlamendile üle juunis 1839, aga lükati kuu aega hiljem tagasi. Veebruaris 1848, pärast revolutsioonisündmusi Prantsusmaal, hakati koostama petitsiooni lõplikku varianti. Valmis dokumendil olevat olnud üle kolme miljoni allkirja. 10. Aprillil 1848 liikus massimeeleavaldus läbi Londoni parlamendihoone juurd, et petitsioon üle anda. Taas lükati tagasi ja tsartism hakkas ilmutama väsimuse märke. Hiljuti aset leidnud sündmused tegid ülestõusu lihtsamaks. Rohkem inimesi oskas lugeda ja nad said ajalehtedest teada, mis toimub teistes riikides. Politseijõud olid väikearvulised ja nii tuli ülestõusnute vastu kasutada sõjaväge. Suurem osa 1848. Aasta ülestõusnutest ei saavutanud küll otseste nõudmiste täitmist, aga järgnevatel aastatel
glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorganisatsioon 3. 1988 aprilli algus loominguliste liitude ühispleenum loomeinimesed lülitusid ühiskonna uuenemisprotsessi esitati nõudmisi keskvõimule aprilli keskpaik ERR (Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks) Gorbatšovi reformide toetamine
windows.net/kitcontent/2 307eec2-9fd5-4cdf-ac12-e9f1ce381153/2cff7a4c-9 d50-4e1d-b1e9-881239409273/L%C3%A4%C3% A4ne-Berliini_%C3%B5husild_m.jpg Berliini blokaadi tagajärjed ● Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise ● Kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV ● Idatsoonis ja Ida-Berliinis kuulutati välja Saksa DV https://www.youtube.com/watch?v=n wjFSQCrShM Berliini kriis 1953 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ja toimus massimeeleavaldus. Rahutused toimusid kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte. Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks. http://www.davidmixner.com/2013/06/history-on-film-east-germans-revolt-against-soviet-occupationjune-1953.html Berliini kriis 1958-1961 Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Osapooled: NSVL, Ida-Saksamaa
aastal, hilisem Eesti Vabariigi president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika.
Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale NSVL ja Hiina toetusel LKoreale territooriumist vallutati suur osa ÜRO vägedel korraldus agressioon peatada Hiina tungis kallale ÜRO'le 1953a sõlmiti vaherahu; Korea jagati 2ks riigiks NSVL mõjuvõimu vähenemine *Rahu maailmas oli kõige ohustatum 1953a puhkenud Berliini ülestõusu ajal avalik vastuhakk NSVL võimule, massimeeleavaldus rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa
Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Massimeeleavaldus augustiputsi vastu Moskvas Iseseisvuse taastamine Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu kokkuleppe alusel võttis ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Sellega oli Eesti riiklik iseseisvus taastatud. Moskvas oli läbi kukkunud riigipöördekatse ning võimuvahekorrad olid otsustavalt muutunud. Balti riikide taasiseseisvumine leidis lühikese ajaga rahvusvahelise tunnustuse. 6
erapooletust.1939 aastal liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Eesti kirjutas alla ka baaside lepingule. Balti riigid annekteeriti, kui Saksamaa sissetung Prantsusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. Eestlastel ei õnnestunud omariiklust taastada. 1940-41 toimus esimene Nõukogude okupatsioon. See oli metsavendade suurima aktiivsuse periood. Balti kett oli 1989 aastal Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus. Kunagi koolitöö käigus tegin intervjuu Eha Looritsaga, kes rääkis oma mälestustest seoses sellega. Kirjutan siia kokkuvõtva jutu sellest intervjuust ja tema mälestustest. Läksime Mõniste sovhoosi. Mina töötasin sel ajal Mõniste keskuses. Sovhoosi buss valmistus minema Balti ketile. See toimus 23. augustil 1989. Selleks, et saaksin Balti ketile minna, pidin luba küsima ülemuste käest ja leidma endale asendaja. Kõik töölised sovhoosis jätsid oma töö pooleli
Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele sai tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas M. Gorbatsov. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas pinget, mis oli tekkinud ühiskonnas. Esimeseks Eesti poliitiline erakond loodi augustis mis kandis nime ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. Aasta septembris lauluväljakul suurüritusega ,,Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus . Sellel üritusel võttis osa pea 300 000 inimest . Üks kõige tähtsamaid 1988. Aasta sündmusi oli suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine , millega veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988
*1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988.aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega "Eestimaa laul".Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. Ühiskonna politiseerumine: *1988.a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)-1988 a.augustis loodud esimene Eesti poliitiline erakond.Selle erakonna juhuiks sai teisitimõtleja Lagle Parek.ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. *1988.a oktoober,I Rahvarinde kongress(Rahvakongress)-kongressil võeti vastu suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele"
vabatahtlikult lahkuma. Sellises olukorras leidis Moskva õigeks juhtkonna välja vahetada, mistõttu vabastatigi Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu
Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule –autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant – eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1
aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 17. juunil 1988. aastal toimus lauluväljakul massimeeleavaldus, mis kujunes aga surveavalduseks uuele juhtkonnale seista Moskvas Eesti huvide eest. 1988. aasta septembris korraldati RR-i eestvedamisel lauluväljakul uus massiüritus ,,Eestimaa laul", kus kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 1989. aasta suvel moodustasid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ülemnõukogu. 23. augustil 1989. aastal korraldasid Baltikumi rahvarinded Moskvale surve avaldamiseks
ultimaatumi vastu. (Kõigile Baltiriikidele sama ultim. koostööd ei tehtud). Hääletu alistumine reaalset vastuseisu okupeerimisele ei olnud. 17.juuni tulid juba uued väed sisse (90 000 meest juurde). 17.juunil algas okupatsioon: Laidoner kirjutas alla Narva diktaadile: kõik ühendusteed ja sidekanalid läksid Punaarmeele, keelati igasugu meeleavaldused ja rahvakogunemised ning käsiti eraisikuil (jahim, kaitseliitlased) loovutada relvad. Juunipööre: 1) 21.juuni massimeeleavaldus (vabrikutöölised, Petserimaa venelased, tsiviilriides punaarmeelased) uue valitsuse ametisse nimetamiseks (Vabaduse väljaku külgedel N.Liidu soomusmasinad); 2) üldiselt 40.a juuni (suve) sündmused Uues valitsuses vasakpoolsed, hiljem kommunistid, peaministriks Johannes-Vares Barbarus. Maareformiga said maad uusmaasaajad (kehvikud, sulased). Natsionaliseerimine. Rahareform krooni asemel rubla ja kopikad.
tunnetas rahvas esmakordselt üle pika aja ühtekuuluvuse jõudu. Loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli avalikustada MRP salaprotokollid ja nende tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati 23. augustil Joonis 2. Meeleavaldus Hirvepargis. Foto: Kristel Ader Tallinnas Hirvepargis esimene senise reziimi vastane poliitiline massimeeleavaldus. (Joonis 2) Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. 1.2.2. 1988 Veebruaris alustas Kultuurinõukogu raadios otsesaateid, mis vaatamata võimude vastuseisule said väga populaarseks. Aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Seal pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja ENSV tegevusele
Eesti Grupp (MRP-AEG), mille eesmärgiks oli avalikustada MRP salaprotokollid ja nende tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati 23. augustil Tallinnas Hirvepargis esimene senise reziimi vastane poliitiline massimeeleavaldus. [1, lk 140] (Joonis 2) Joonis 2. Meeleavaldus Hirvepargis. Foto: Kristel Ader Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. [1, lk 141] 1.2.2. 1988 Veebruaris alustas Kultuurinõukogu raadios otsesaateid, mis vaatamata võimude vastuseisule said väga populaarseks
talunikel lubati kolhoosidest välja astuda, kõige põhjapanevam oli ettepanek jagada võimu teiste parteidega · Jaanuaris 1995 aga kõrvaldati Nagy partei juhtkonnast, visati ka parteist välja ning Rakosi tühistas reformid · NLKP XX kongressil 1956 mõistis Hrustsov Stalini isikukultuse hukka. Sõnum Hrustsovi salajasest kõnest imbus välja ja põhjustas suvel Ungaris uusi rahutusi · 23. okt 1956 toimunud üliõpilaste massimeeleavaldus, kus nõuti Nagy tagasipöördumist valitsusse, pani alguse avalikule ülestõusule. Eesmärk oli nüüd juba rohkem kui lihtsalt kommunismi reform ning rahvuslipult rebiti maha kommunistlik sümboolika · 24. okt. Jõudsid Budapesti selle ümbrusest kokku koondatud Nõukogude tankid. Bensiinipudelitega relvastatud noortöölised osutasid neile ägedat vastupanu, nii et tankid olid sunnitud taganema
algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Ettepaneku ellurakendamiseks loodi ERR'i algatuskeskus ja hakati moodustama tugirühmi kogu eestis. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988. aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega "Eestimaa laul". Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. Perestroika algusaastatel jäid Eesti NSV ja NSV liidu keskvõimude suhted endiseks. Rahvuslike jõudude sihiks sai Eesti omariikluse taastamise idee propageerimine ja realiseerimine.Veelgi olulisemaks sammuks oli aga suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, millega veel kord kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil ning deklareeriti, et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping PILET 16 1.Baaside aeg
· Mai juuni 1988 toimus nn laulev revolutsioon muusikapäevad, öölaulupeod (Alo Matiiseni viis isamaalist laulu). · 23. juunil 1988 sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. · Septembris 1988 toimus lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritus ,,Eestimaa laul" sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. · 16. novembril 1988 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti seadused Eestis NSV Liidu omade suhtes ülimuslikeks. Ajalukku läks see suveräänsusdeklaratsioonina. · MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani 19
IV hoiak, Saksa Rahvuskogu tegevus. Saksamaal oli ka märtsis revolutsioon. Kujunes välja Märtsirevolutsioon, üldiselt nõuti sõna- ja koosolekuvabadust ning ühist Saksa parlamenti, mis tegeleks viimase ühendamisega tervikuks.. "Vormärz" ajastu 1815- 1848. See revolutsioon lõi kiilu vaja korra aega ja Metternichi süsteem kadus. Moodustati märtsivalitsesed. Loodi Saksa Rahvuskogu 18. mail 1848. Berliini lossi ees toimus ka massimeeleavaldus, mis oli esialgu rahumeelne, aga kiiresti muutus see veriseks ja paanikaks. Kuigi parlamendis arutati sakslaste nö tahet ühendamise ja vabaduste suhtes, võttis maad regionalism ehk iga riigi erihuvid. Saksa keisri krooni pakuti Friedrich Wilhelm IV-le, viimane ei võtnud seda aga vastu. Revolutsioon kukkus läb Revolutsioon Austrias (Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) Algas Viinins, kus nõuti Metternichi tagasiastumist. Märtsi lõpul pidigi seda tegema, lahkus Inglismaale
ühendamist Eesti- ja Liivimaal J. Tõnisson juba 8.03 Peterburi Lvovi jutule autonoomiasooviga. Tõnisson, J. Vilms ja Otto Strandman koostasid memorandumi, kus ettepanek Vm. muutmiseks föderatiivseks riigiks. Eesti autonoomia: mõlemas kubermangus loodaks korraga kummaski omavalitsus. See 18.03 Peterburi. Viimistleti. Lõplik variant eestlaste territoorium üheks koos autonoomiaga. Autonoomia plaani toetuseks 26.03 Peterburi eestlaste massimeeleavaldus, rongkäik (40 000 eestlast, neist 15 000 sõjaväelased). Tauria palee eest marsiti läbi. Ajutine Valitsus suhtus eitavalt, et asja otsustab tulevane Asutav Kogu. Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised: Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1
Samal ajal okupeeriti Tallinn. Ždanovi missioon ja 21. juuni sündmused. 19. juunil saabus Tallinna Stalini eriesindaja Andrei Ždanov, kes asus juhtima Eesti Vabariigi likvideerimist. Arutati tulevast valitsejat, ta kohtus ka Johannes Varesega. 20 juuniks oli uus valitsus pm omavahel koostatud, ehki osad ei teadnudki, et neid ametisse määratakse. Kuidas riigipööret teha? Otsustati, et 21. juunil esitatakse Pätsile uue valitsuse koosseis ja samal ajal korraldatakse kontrollitud. Massimeeleavaldus. 20.juuni varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N
annaabi.ee 
