"massierisoojuseks" - 1 õppematerjal

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

kus 0 - gaasi tihedus normaaltingimustel, - gaasi moolmass. 4.2. Gaaside erisoojused. Gaas erineb oma füüsikaliste omaduste poolest tunduvalt vedelikest ja tahketest ainetest. Välisrõhu muutmisel on gaas kergesti kokkusurutav ning paisuv, täites ühtlaselt temale antud ruumala. Need gaasi omadused mõjutavad tema erisoojust, mistõttu gaaside puhul arvestatakse ühte kolmest erisoojusest: massiühikule ( massi erisoojus), (kilo)moolile (moolerisoojus) ja mahuühikule (mahterisoojus). Massierisoojuseks (c) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 kg gaasimassi soojendamiseks 1 K võrra. Kui valemis (39) massi m puhul kasutada kilogrammi asemel kilomooli, siis saamegi erisoojuse kilomooli kohta (tähis C). Ühikuks SI-süsteemis on J/ (kmolK); süsteemiväliselt on kasutusel ka kkal/(kmolK) ja kal/(mol0C). Kilomoole on otstarbekas kasutada gaasiliste protsesside arvutustel, kuna universaalne gaasikonstant R ,