Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse
struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis-
ja väitlusklubid, mis koosnesid peamiselt jõukatest ühiskonnaliikmetest ja vaimueliidist:
arutelude muundumine poliitilisteks otsusteks. 20.saj alguses asendub ideaalne
avalikkus massiavalikkusega (arvuliselt suur, kehv ettevalmistus, mõjutatav ja
pealiskaudne). Nii Spengleri kui Habermasi järgi massiühiskond süüdi allakäigus ja
radikaliseerumises.
EUROOPA MÕISTE:
Ennekõike Lääne-Euroopas toimunud muutused (Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa),
mõistete heterogeensus (nt rahvuslus, parlamentarism) väheste variatsioonidega.
annaabi.ee 
