Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt pürgimas maskuliinse ühiskonnamudeli poole, orienteerudes koduseid väärtusi tahaplaanile jättes edule ja majanduskasvule. Paralleelselt selle tendentsiga tõstavad pead ka mitmed feministliku liikumise voolud. Nõudmiste keskmes asub aga just tööalane võrdõiguslikkus: naise saavutusvajaduse toetamine ja elamine kodust väljapoole. Näib, et tänu naisliikumisele muutub ühiskond maskuliinsemaks. Samas, sotsiaalpoliitikutena kallutavad naised vaekaussi jälle feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt
metaliseerumine" Uus maailm loodud pigem sõja kui hinge headuse heaks. Soovitakse alla suruda nõrkus, naiselikkus, voolavus, hingeline ebamäärane vormitu ollus, asendatakse tugeva karkassiga. The Jesus & Mary Chain. Mootorrattaga mööda teed hästi kiiresti kihutada. Kuidas kujutatakse kiiret liikumist. Rave'i kultuur algus Suurbritannias, ecstasy. Inglise reivikultuuris näha, kuidas pidev ecstasy kasutamine tekitas speedi sarnaseid effekte. Muusika muutus jõhkramaks, maskuliinsemaks, tumedamaks, hirmu/paanika õhkkond. Gabba, shotimaal ennast näidanud, mandrieuroopas, eriti saksamaal, uhked oma kiiruse üle, presenteerivad plaadiümbrisel. ,,bpm" kiirusepiir, milleni võib ulatama. Varajased reivid toimusid maa all. Kogu reivikultuur ei kuulu kultuuri/muusika alla. Mõjub otseselt närvisüsteemi, narkootikumid, muusika helitegevus, kiirus tervikpakett. Inimese tajud saavad häiritud. Muusika ei räägi midagi, teeb mingisuguseid füüsilisi asju
Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Konkurents juba varases eas on loomulik, rõhutatakse rohkem individuaalseid saavutusi, kooperatiivseid töövõtteid kasutatakse vähe. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud
(70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure
(70), `Sveits (70), Iiri (68) ja Suurbritannia (66). Kohati on seda dimensiooni nimetatud ka nii et ühel pool on ennast kehtestavad/materialistlikud kultuurid kus meeste ja naiste rollid on väga täpselt ära määratud ja teisel pool on need kus põhirõhk on asetatud murele teiste inimeste pärast ja elu kvaliteedile. Aasia kultuurides on esindatud oma töökultuuri poolest nii feminiinsed kui maskuliinsed kultuurid. Hofstede peab Jaapani kultuuri üldse kõige maskuliinsemaks (maskuliinsusindeks 92). Kuigi mõni võib pidada Aasia päritolu inimesi feminiinsemaks laialt levinud hoolitsemise, soojade suhete ja konsensuse eelistamise tõttu, on küllalt ka neid Aasia kultuure, mis rõhutavad maskuliinseid eesmärke, nagu palk, edukus, materiaalse staatuse sümbolid. Lisaks eristavad mitmed Aasia kultuurid meeste- ja naistetööd (s.o. soorolle), teistes võib see eristus puududa. Seega ei ole võimalik kõiki Aasia kultuure maskuliinsuse-feminiinsuse
soovivad töötada hävituslenduritena, laevakaptenitena jne). Sageli ei kaasne sellega aga naise vabanemine. Vastupidi, naisele langeb kahekordne koormus – olla edukas nii tööl kui ka kodus. Maskuliinne feminism vabastab naise asemel tegelikult hoopis mehe, kes ei pea enam oma maskuliinset mõtteviisi kohandama veidi pehmemalt mõtleva naise omaga. Maskuliinse feminismi toel muutub ühiskond veelgi maskuliinsemaks. Feminiinne feminism tahab muuta mehi pehmemaks. Nõutakse, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele. Naine ei taha muuta oma mõtteviisi. Ta tahab, et mõtteviisi muudaks mees. Seega, feminiinne feminism tahab kallutada ühiskonda feminiinsuse suunas. Võimudistants. See näitab, millisel määral peetakse antud kultuuris oluliseks võimu ja hierarhilisi suhteid