Lauldi, sooviti karjaõnne ja koguti andisid. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20.
Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul. Kindlasti kuulusid aga selles tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse kontroll, tüdrukutel paluti ette näidata käsitööd. Rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale Rituaal koosneb 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba. 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, vilja viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii
selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20
varaküpsuses või kõne voolavus, pidev küsimuste esitamine, ülitundlikkus meeleliste stiimulite või õigluse suhtes (Sepp, 2012b, 8). Küllaltki levinud andekate seas on ka ande maskeerimine ja alasooritus. Ande maskeerimine võib tekkida soovist sarnaneda oma eakaaslastega, samuti vältimaks kaaslaste sildistavat suhtumist (tuupuriks või nohikuks tembeldamine) või muudel põhjustel. Alasooritus võib tuleneda ande maskeerimisest, aga sellel võivad olla ka hoopis teised põhjused. Alasooritust iseloomustab lahknevus lapse võimete (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuste) vahel (Reis & McCoachi järgi viidanud Sepp, 2010, 79). Kõigi eelmainitud tundemärkide puhul saab andekuse tuvastamisel määravaks õpetaja teadlikkus. Kui õpetajal on piisav ettevalmistus, ta on motiveeritud õpilasi aitama ning ta teeb lapsevanemate ja spetsialistidega koostööd, on andeka lapse äratundmine tõenäoline. Vastasel
annaabi.ee 
