Nad teavad, et nende usk ei olene sellest, kas nad käivad jumalateenistustel või mitte. Neil on vaba tahe ja valikuvabadus nagu ka kõigil teistel, kes on religiooniga seotud, kuid nad oskavad seda rohkem hinnata. Usk avardab mõtteid. See annab mõtteainet, et maailmas ei ole ainult inimesed ja nende soovid. Arvan, et on isekas mõelda, et inimesed on universumi keskpunkt ning peale nende pole midagi muud. Seega Jeesus ei tulnud inimeste sekka selleks, et panna nad masinlikult Jumalat järgima, vaid selleks, et õpetada, et kõik ei keerle enda ümber. Jumal andis inimestele vaba tahte ja ta tahab, et inimene seda kasutaks ja ise tema juurde jõuaks. Usk on lõputu arutelu olemasolevast ja mitte olevast. Usklik inimene lausa vajab mõttevõimet. Võtan seisukoha, et religoon tõepoolest mingitel juhtudel tapab vaba mõtlemise, kui inimene on haavunud ja kergesti mõjutatav, kuid arvan, et tõeliselt usklikud inimesed mõtlevad suuri
· Autori väide, et abstrakstset mõtlemist leidub enam harimatute seas sai kinnitust ka autori elulistest näidetest mõrtsukast ja turunaisest. · Inimene ei suuda kontrollida oma emotsioone ning samuti abstraktset mõtlemist. ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Põhiidee: Inimesed on n.ö. omasüülises alaealisuses, mis tähendab, et neil puudub iseseisev otustamis-ja mõtlemisoskus. Seetõttu lasevad nad ennast võimul ja religioonil masinlikult juhtida. Iseseisva arengu tarbeks on vaja inimestel täielikku vabadust: oma mõituse igas suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku
silmaringiga. Lisaks kõikehaaravatele maailmateadmistele ei tohiks toimetajal vajaka jääda ka elementaarsetest inimlikest omadustest, mille hulka võiksid kuuluda empaatiavõime ning osavus mõista inimest psühholoogiliselt. (Tamm 2015) Tõlkija ja toimetaja töö lõimumine ning tõlkekvaliteet Loomulikult peavad eelnimetatud keeletoimetaja omadused olema ka tõlkijal. Ükski tõlkija ei ole masinlikult töötav mehhanism, mis kvaliteetselt lauseid ühest keelest teise tõlgib. Arvestades seda, et nii toimetaja kui ka tõlkija ülesanded on võrdselt tähtsad, siis on mõlemad üksteise liitlased, mitte vaenlased, kes teineteisele vigu nina alla hõõruvad ning sellega ennast ärritavad. (Tamm 2015) Mõlema töö on suhteliselt nähtamatu, seega sel hetkel, mil tõlkijast ja toimetajast saavad üksteise pooldajad, hakkab liitlaste töö lõimuma
Muudetud küborgiks. Temasse on süstitud üks superstaari pisik, kätte on antud ettekujutus sellest, milline peab olema superstaar ning tema on seda järginud. See muudab ta küborgiks. Masinaks, mis teistest väga palju ei erine. Tehnikaga tehtud muusika, millele ta on lisanud ainsa inimliku omaduse, ehk hääle on nagu iga teine muusikapala kuna postmodernne maailm on ette kirjutanud, milline peab olema üks popstaari laul. Tema põhiliseks tööks on laulude tootmine ja see kõik toimub masinlikult. Ta ei erine eriti autost Toyota Celica, kuna ta on muudetud samasuguseks funktsioone täitvaks masinaks. Birgit Õigemeele funktsioon on jagada meelelahutust inimestele, kes tema häält naudivad ja Toyota Celica funktsiooniks on olla inimesele heaks sõiduvahendiks ja omamoodi meelelahutuseks. Mõlemad on lihtsalt masinad, ning mõlemal on omad simulaakrumid. Õigemeelel pisikesed teismeeas teisikud ning Toyota Celical odavamad variandid, mis näevad sama sugused välja.
· Ideeskeemi meetod üakub abi nii loengute konspekteerimisel, uue aine lahtimõtestamisel, kirjandite kondikava koostamisel kui õpitu kordamisel. Õpitavast arusaamist takistavad: · Kui endale seatakse üle jõu käiv eesmärk näiteks loetust kohe täies ulatuses aru saada ja see samas ka meelde jätta. · Kui õppides mõnd abstraktset tõde püütakse mõista sõna-sõnalt. · Kärsitus käivitab masinlikult kaitsepidurduse. Kärsitu kiirustamine ja naiivne iha raske asi korraga ja kiiresti kaelast ära saada on põhilised õpivõimet alandavad tegurid. Kuidas kaitsepidureid maha võtta: · Kui mõni peatükk või tekstiosa on väga raske, lepi sellega, et püüad lugedes kas või midagi endale selgeks teha. · Ilma et lugemistempot alla viiksid, tähista tekstis kõik ettetulevad arusaamatud kohad.
. aga pilgata ma ei mõelnudki. Kas mina söandaksin pilgata? Kui meie hakkaksime pilkama, siis poleks ju kõrgete isikute vastu iial mingit austust...siis poleks..." ,,Käi välja!!" kraaksatas äkki kindral, kes oli läinud siniseks ja vabises. ,,Kuidas?" küsis Tservjakov sosinal, uimasena hirmust. ,,Käi välja!" kordas kindral, trampides jalgadega. Miski rebenes Tservjakovi kõhus. Midagi nägemata, midagi kuulmata taganes ta ukseni, astus tänavale ja tuikus minema...Masinlikult koju jõudnud, heitis ta mundrit seljast võtmata diivanile ja ...suri.
standartse elu igapäevaseid osasid. Tema motiivideks on näiteks dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, ,,Campbelli" firma supipurgid jne. Sellistele motiividele (mida ta tavaliselt fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata. Nii muutus kujund veelgi "odavamaks" aga ometi ka ligitõmbavamaks. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis mõjus näitustel lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana kui masstoodangus olevad esemed kaupluseriiulitel. Lisaks hakkas Warhol lõuendile kandma tuntud inimeste fotosid. Tema kangelasteks said tolle aja kuulsused nagu näitleja, laulja ja modell Marilyn Monroe, samuti näitleja Elizabeth Taylor ja laulja Elvis Presley, aga ka presidendi abikaasa Jackie Kennedy. Peale kuulsuste kasutas Warhol oma pildiseeriates ka ajalehereportaazides kajastamist leidnud anonüümseid enesetapjaid ja liiklusõnnetuste
Need on nõdrameelsed. Kokku on neid viis. Ainult üks on neis aadlik, teised aga kodanikuseisusest. Ukse juures esimene, pikk kõhetu mees ruskete läikivate vurrudega ja nutetud silmadega, istub pead kätele toetades ja vahib ühte punkti. Ta nukrutseb ööd ja päevad läbi, võngutades pead, õhates ja kibedalt naeratades; kõnelustest võtab ta harva osa ega vasta harilikult küsimustele. Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika,
Toimetuleku, kohanemise ja ärakasutamise võime on mõõtmatult laienenud; on tunnusmärke seesmisest elust (õnnelikkus, õnnetus, usaldus, kartus, ootus). Inimtasandil on olemas subjekt, kes ütleb ,,mina" veel üks järsk muutus passiivsuselt aktiivsusele, ehk objektist subjektiks. Kuigi mingil määral säilib passiivsus (sõltuvus, juhuslikkus, asjaoludest siia-sinna tõugatavus). Vaid siis kui inimene kasutab oma eneseteadvust ja ei käitu masinlikult, saavutab ta isiksuse tasandi, ehk vabaduse tasandi. Inimene peab looma endas seesmise kooskõla ehk integratsiooni. Bioloogilise süsteemina on inimene väga hästi organiseeritud, mentaalsel tasemel veidi vähem (kuid seda võib parandada koolitamisega). Ent isiksusena, olevusena, kel on võime teadvustada oma mina, on ta üldiselt väga nõrgalt integreeritud, seega tunnetab ta end
Meeste agressiivsus on tänapäeva ühiskonnas tervitatav, naine ei tohi olla agressiivne. Meeste popkultuur on alati toimunud kodust välja, kodu on naiste territoorium. Naiste agressiivsuse väljenduseks on nn eneselõikumine, näljutamine, suunatud tema enese poole- oma keha suhtes agressiivsus. See on mõeldud tekitada meestes ebameeldivus tunnet. Punkrock ise on seksuaalse ebaterve väljendus. Punkrock ei kannatanud hedonismi. Maailm on madal ja räpane ja allub masinlikult printsiibile. Ja kehalist vabadust olla ei saa. Et meie keha määravad ära põhjus tagajärg seadus- me oleme ebatäiuslikud masinad kui millega sarnanev on inimesele madaldav. Descartes 17.saj pr ratsionalist inimese keha ei hoia käigus mingi vaimne või hingeline substants. Erinevus surnud ja elava inimese keha vahel on nagu tavaline masina värk- töötav kell, katkine äraelanud kell. Eraldas 2 sfääri: res extensa kehast väljajääv mõõdetav maailm
siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935) Dine ühendas oma teostes ülatuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k
Füürer soovis oma ,,poliitilist testamenti". Traudli käed värisesid, oli viimseni pingul. Lõpuks pidi tulema see, mida kõik olid päevade kaupa oodanud: seletus juhtunule, ülestunnistus, koguni süütunnistus, vahest ka eneseõigustus. Selles ,,tuhandeaastase riigi" viimases ametlikus paberis pidi sisalduma tõde, mille avaldab mees, kellel pole enam midagi kaotada. Kuid Traudli ootus ei läinud täide. Osavõtmatult, peaaegu masinlikult vuristas Hitler selgitusi, süüdistusi ja nõudmisi, mida teadis traudl, saksa rahvas ja kogu maailm. Alles oma vara jagades mainis füürer äkki võimalust, et pärast tema surma ei tarvitse olla enam Saksa riiki. Sellega lõppes dikteerimine. Hitler eemaldus laua äärest ja traudl nägi tema tühja, hirmunud silmavaadet. Traudlil oli raske uskuda, et füüreri viimane, tähtis ja fataalse sisuga dokument tuleb ilmale ilma põhjaliku töötluse ja korrigeerimiseta.
kujutatud Campbelli firma purgisuppe. Sama banaalsed on ka tema teised motiivid -dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, fotod liiklusõnnetustest, Mona Lisa, Elvis Presley, Marylin Monroe või ainult tema naeratav suu. Sellistele motiividele ( mida ta enamasti fotomehaaniliselt lõuendile kandis) lisas ta mõnikord plakatlikku värvi, muus osas midagi muutmata.. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel, mis näitustel mõjus lõpmatu, masinlikult toodetud seeriana. Pärast 1965.a tegeles ta rohkem filmikunstiga. 6. Kontseptualism Kontseptualism- 1960.-aastad kuni tänapäev Kontseptuaalne kunst tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.-aastatel. Kui viimane väljendas kunstniku emotsioone, siis kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal
entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: „Ma armastan sind koos minu „Fordiga“ (1961), „F-111“ (1965). ● TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaaži. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad „Ameerika aktidest“ kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: „Vannitoa kollažnr. 3“ (1963), „Suur Ameerika akt“ (1964). Tom Wesselmann(1931–2004). Great American Nude 92 (1967) ● JIM DINE (s. 1935) Dine ühendas oma teostes ülatuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski
vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935) Dine ühendas oma teostes ülatuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus,
kommertstrükistest, plakatitest, aga just eriti koomiksitest. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Ta ei hinda kommertskultuuri heaks ega halvaks, kuid igatahes kujutamisväärseks. Oli ka kunstnike, kes pühendusid erootilise temaatika viljelemisele, mis abstraktses kunstis oli täiesti kängu jäänud. ,,Amerika aktide'' sarjad kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kes ainult maalitult või siis koos standardsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. 21) ABSTAKTSIONISM 1960. AASTATEL. MINIMALISM. OP-KUNST. KINEETILINE KUNST Abstraktne ekspressionism oli juba loobunud ümbritseva maailma kajastamisest, aga 1960. aastate abstraktsionistid tahtsid piirata ka kunstniku isiklikku eneseväljendust. Nad käsitlesid kunstiteost kui kõigest välisest sõltumatut objekti. Et abstraktset
entusiasmist kasutada mitte ainult kõikvõimalikke tehismotiive, vaid ka uusi materjale: õlimaali kõrvale rakendab ta ka metalli, puitu, neoontorusid jms. Teoseid: ,,Ma armastan sind koos minu ,,Fordiga" (1961), ,,F-111" (1965). TOM WESSELMANN (s. 1931) Wesselmann kasutas palju segatehnikat, eriti assamblaazi. Ta pühendus erootilise temaatika viljelemisele, mis oli abstraktses kunstis täiesti kängu jäänud. Sarjad ,,Ameerika aktidest" kujutavad tasapinnalisi masinlikult või mannekeenlikult mõjuvaid kaunitare, kas ainult maalitult või siis koos standartsete, igale ameeriklasele tuttavate tarbeesemetega. Wesselmanni hilisemas loomingus muutus erootika avameelsemaks ja aktiivsemaks. Teoseid: ,,Vannitoa kollaznr. 3" (1963), ,,Suur Ameerika akt" (1964). JIM DINE (s. 1935) Dine ühendas oma teostes ülatuslikesse seostesse reaalseid objekte ja maalitud pindu. Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus)
võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus
Pole klassikaline teos, vist ainult venemaal näidatud. Tutvustatakse loodust, millises keskonnas need inimesed elavad. Meeste ül on kala püüda ja jahil käia (ehitasid mingisuguse laeva puust, kahe päevaga). Naiste ül on siis kala ära puhastada ja süüa teha. Nad ei oska kirjutada, ega tunne numbreid, aga neil on oma märgisüsteem. Kaamera oli inimestest alati suht kaugel. Inimesed käitusid kuidagi masinlikult, ebaloomulikult, emotsioone nagu ei näe inimeste näost. Tõenäoliselt toimus ka mingisugune lavastamine, et filmitegijad saaksid korralikult jäädvustada, kuigi inimlikku suhet uurija ja uuritavate vahel ei ole märgata. Pigem selline putukalaadne uurimine. See on ülevaatlikum kui Nanook, on episoode šamaanidest ja linnast. Enamasti jälgiti sel ajal inimesi nii. Polnud nagu indiviidid nende jaoks.
tunnustus ja põlgus. Neil puudusid sootuks mõisted "sinu oma" ja "minu oma" ning ka igasugune tõeline ettekujutus õiglusest, ja kuna nad pidasid vägivalda, mis võis 20 Jean-Jacques Rousseau neile osaks saada, kergesti heastatavaks hädaks, mitte karistust nõudvaks ülekohtuks, siis ei tulnud kättemaks neile pähegi--või kui, siis ehk masinlikult ja vahetult sealsamas paigas, just nagu koer hammustab tema pihta visatud kivi. Nende tülid viisid harva veriste tagajärgedeni, sest toidupoolise hankimine oli nende jaoks kõige tundlikum küsimus. Ometi näen ma ka üht ohtlikumat teemat,millest pean järgnevalt rääkima. Kõigi inimsüdant häirivate kirgede seas leidub üks eriti äge ja tormakas kirg, mis muudab kaks sugupoolt teineteisele vajalikuks. See on kohutav kirg, mis trotsib kõiki
viibis nende iuures. Kuid härra de Tréville oli vaja kätte saada. Teda tuli tingimata sündmuste käigust informeerida. DArtagnan otsustas püüda Louvre'isse sisse pääseda. Läbipääsu-loaks pidi talle seejuures olema härra des Essarts'i kaardiväelase vorm. 133 Ta tõttas alla mööda Petits-Augustins'i tänavat ja sammus edasi piki kaid, et Pont- Neuiini jõuda. Hetkeks tuli tal mõte minna parvega üle jõe, siis aga, kaldale jõudes, pistis ta käe masinlikult taskusse ja märkas, et tal ei ole ülevedajale millegagi maksta. Jõudes Guenegaud' tänava kohale, märkas ta Daup-hine'i tänavalt tulevat paari, kelle kõnnak tema tähelepanu äratas. Need kaks isikut olid mees ja naine. Naine näis sarnlevat proua Bonacieux'ga, kuna mees kuni äravahetamiseni sarnles Aramisega. Pealegi kandis naine musta mantlit, mida d'Artagnan oma mälus nägi joonistuvat VaugirardM tänava aknaluugil ja La Harpe'i tänaval asuva maja uksel.
ning saadikud ehtsate flaami rasvaheerin-gatcna ennast tribüünil kohtadele pressisid, oli tema ennast karniisil juba mõnusalt sisse seadnud ning oma jalad arhitraavil rahulikult risti pannud. See oli ennekuulmatu häbematus, aga et tähelepanu mujale oli pööratud, ei märganud teda esialgu keegi. Tema oma-puhku ei pannud saali sündmusi mikski: naapollase muretusega kiigutas ta oma pead edasi-tagasi ja kordas üldises suminas vahetevahel masinlikult oma ühetoonilist: «Andke vaesele, halastage!» Ja kindlasti oli tema teiste hulgas ainus, kes ei suvatsenud pead pöörata, kui Coppenole ja uksehoidja omavahel sõnelesid. Kuid saatus tahtis,, et sukakuduja-meister Gentist, keda rahvas nõnda sümpatiseeris ja kelle poole kõigi silmad olid pööratud, poodiumil esimesse ritta, just otse sandi kohale istus. Mitte väike polnud üldine imestus, kui Flaami suursaadik ringi vaadates viimaks oma koha
vaheseintega eraldatud pesas on üks trükitüüp, mis märgib täpselt ja kindlalt temaga vastavusse seatud mõistet (aabet, häälikut). Tüüpide igasugune segunemine, vaheseinte ületamine, eri tüüpide panek ühte pessa, ühe tüübi panek eri pesadesse jne. ei rikasta, vaid rikub seda süsteemi.” (Ots 1980) Võrdluseks on Otsal üldkeelt kujutav sujuvate üleminekutega värvipalett. Siiski, veidi allpool: „Oskussõnavara ei pea keemianomenklatuuri kombel kõikjal andma masinlikult risttabelisse panna, kuid tal on tunnetusteooriale toetuv, n. ö. konstitutsiooniline õigus olla mõneti sirgjoonelisemalt süsteemis kui ülejäänud keel ja taotleda sellest peenemaid eristusi või laiemaid üldistusi.” Klassikaline terminoloogiateooria on välja töötatud mehaanika eriala näitel. Vähem mehaaniliste tegevusvaldkondade hulgas leidub aga selliseid, mis põhimõtteliselt ei allu mõistekesksele analüüsile: ühiskonnateadused, poliitika, religioon, turundus jne
teiega rääkida ei soovi, vaid sellega siin." ,,Aga mina soovin teiega, härra Maurus," vastas Tigapuu. ,,Oodake, teie kord pole veel tulnud," ütles direktor ähvardavalt. ,,Teiega räägin ma teist keelt kui sellega siin." Ja nüüd jätkas ta Indreku ülekuulamist, kes andis kätteõpetatud vastused. Viimaks kargas direktor Tigapuu ette ja karjus sellele otseteed näkku, õgides teda silmiga üle prillide: ,,Sinder! Ka selle oled sa mul juba valetama õpetanud!" Direktori käed tõusid masinlikult ja tahtsid Tigapuu kõrvatagustele läheneda, aga see lükkas nad julmalt kõrvale ja ütles nagu sügava haavumusega: ,,Härra Maurus, ma pole enam poisike, et minu karvu tulete kitkuma. Olen ma süüdi, siis kuulake mind üle ja karistage nagu kord ja kohus." ,,Nagu kord ja kohus!" karjus direktor ja hakkas mööda tuba ringi jooksma, kuuehõlmad tuules laiali. ,,Mina pean ammugi kodust ära minema, aga ma ei saa, sest see inemine seal rikub minu
annaabi.ee 
