Harjutame kirjavahemärgistamist. Paranda tekstis kirjavahemärgivead. (25 p) VÕTI See masin on auga vanaks saanud ja kogu oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik neid mehi ja naisi, keda ta uuest peast reipa vilega tööle kutsus, on ammugi hauas, kes kodumaal, kes võõrsil, ja Tuhakopli külagi, mis oli vanasti tihedalt rahvast täis, on inimtühjaks jäänud aja peksumasin on halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega
rohkem poliitilisi nõudmisi. PUUDU Eesti ühiskond pärast 1905.a revolutsiooni Poliitiliselt: 1)luba moodustada erakondi, ERE jätkas tegevust, 2)riigiduumasse valiti ka eestlaste esindajaid, ametlikult ette nähtud 5 kohta, 3)mitmetes linnades läks omavalitsus eestlaste kätte, nt Rakvere, Haapsalu, Valga, Pärnu. Majanduses: 1)ühisettevõtluse arendamine moodustati ühispiimatalitus meierei, kuhu viidi piim kokku ja seal toimus töötlemine, masinatarvitajate ühistud ostis rehepeksumasina, mida said liikmed kasutada, tarvitajate ühistu kauplused,
Eesti oli 20. sajandi alguses ka üks Tsaari-Venemaa tööstuslikult enamarenenud piirkondi. Olid kaks olulist tööstuskeskust Narva (tekstiilitööstus) ja Tallinn (metalli- ja masinatööstus). Majanduslik eeldus oli kindlasti ka raudteevõrgu olemasolu. Selle abil sai vedad nii toorainet kui toodangut, aga tihendas ka suhteid inimeste ja erinevate piirkondade vahel. Veel oli eeldus ühisettevõtlus, näiteks ühispiimatalitus, kuhu taludest piima viidi või masinatarvitajate ühisus, kus talud olid mitme peale suurema masina ostnud. Poliitiline eeldus oli kindlasti parteide teke ja eestlastest poliitikud. Parteid tekkisid 1905, pärast revolutsiooni. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Eeldus oli kindlasti ka see, et valla omavalitsused olid täielikult eestlaste käes ja linna omavalitsus oli osaliselt eestlaste käes. Pärnu oli enne I maailmasõda sakslaste käes, linnapea oli Brackmann.
AASTA REVOLUTSIOONI · Poliitilises mõttes rev saavutatud ühinemisvabadus jäi alles, tegutses edasi ERE. ESDTU ei saanud tegutseda aktiivselt, sest juhid vangis või Eestist lahkunud. Eestist valiti ka Vm riigiduumasse esindajaid. 5 saadikut. Tegid koostööd Vm liberaalsete jõududega. Paljudes linnades läks omavalitsus linnatasandil eestlaste kätte. Nt Tln, Pärnu, Hpslu, Rkvr, Valga. · Majanduses toimub suurem tähelepanu pööramine ühisettevõtlusele- rajatakse masinatarvitajate ühisusi. Luuakse ühismeiereisid, tarvitajate ühisuse kauplused. · Kultuuris: 1905 oli võimalik rahvakooli kahes esimeses klassis eesti keeles õpetada. Oli lubatud avada eestikeelseid erakoole (gümn haridus eesti k). 1. Erakool Eesti Noorsoo Kavatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Omanikuks selts ise. Direktor Peeter Põld. Erakoolide omanikuks said haridusseltsid. U 3000 õpilast erakoolides. Oli vaja eesti k terminoloogia välja töötada.
linnavolikogude minek eestlaste mõju alla jätkus järgnevatel aastatel. 1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu, Pärnu ja Rakvere juhtorganeis. MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine. Maaharijad hakkasid rohkem tähelepanu pöörama töö kaasajastamisele: osteti moodais põlluharimisriistu, hakati kasutama parema kvaliteediga seemneid ja kunstväetisi. Hoogsalt edenes ühisettevõtlus tekkisid ühispiimatalitused ja kauplused, masinatarvitajate ühisused jms. Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenumaid piirkondi. JÕUVAHEKORRAD. Ametliku statistika andmeil oli Eestimaa kubermangus ja Põhja-Liivimaal 1911.a kokku 1 086 100 elanikku. Venelaste osakaal eestis kasvas, sakslaste arv aga langes. Sellele vaatamata oli kolme keele oskus eestis hädavajalik. Eestlased mõistsid hästi hariduse tähtsust ning püüti aina kõrgema hariduse poole. KULTUURIELU. 1906
annaabi.ee 
