Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi.
Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi.
energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit. Tuuleturbiinid võivad olla kolme, kahe, või ühelabalised. Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 1030 p/min. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks.
Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukruvi- Tala-- Tekk- Teki pealisehitised- Topeltpõhi- Topeltpõhja vahel- Tross(metallist köis)- Trümm(id)-() Umbreeling-
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte; 5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. 6.H2ired: 1)Uldh2ire-h2irekella helin 25-30 sekundi v2ltel .2)”Mees ule parda” -h2irekella 3 pikka helinat,korratakse 3-4 korda.3)Paadih2ire-h2irekella 7 luhikest ja 1 pikk helin,korratakse 3-4 korda 7.Ohutusnquded Masinaruumis:1)Masinaruum peab olema h2sti valgustatud, eriti mehanismide juures.2)Peab olema tagatud ventilatsiooni normaalne too masinaruumis.3)Mutrivqtmed peavad vastama poldi pea.4)Vqtme sarved peavad olema paralleelsed,kuulamata ja mqradeta.4)Kqik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 8 Trebovanija v mashinnom otdelenii 1)osveshenie 2)ventilatsija 3)gae4qe klu4i dolzhnq otve4at` golovkam bolta 4)oborodovqnie dolzhno bqt` v poradke) 5)vse truq na koroble dolzhnq bqt` promarkerovanq
Meeskonnaliikmeid: 2100. Tekke: 16. Reisijakohti: 6400. Kaalub: ligikaudu 225 tuhat tonni. Huvitavaid fakte. Allure of the Seas on pikkuselt oma sõsar laeva , Oasis of the Seas`i, 50 mm ehk kõigest 5 cm pikem, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. 2011. aastal toimus laeval filmi "Saabastega kass" esilinastus. 03.02.2012 Kariibi merel olles, kukkus üle parda 30-aastane mees. 21. aprillil 2012 aastal tekkis laeva pardal masinaruumis tulekahju. Pilt 1 Pilt 2 Pilt öösel Allure vs Titanic Kasutatud kirjandus http://wikipedia.org
4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kontroll – mõõteriistad peavad olema terved, kontrollitud ja taadeldud vastavalt nõuetele 12. Tule ja plahvatusohtlike ainete hoidmine masinaruumis on keelatud 13
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
· Kui aga tuuleenergia osakaal tõuseks juba mitme protsendini, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. 3. Tuuleenergia tehnoloogia: · Tuuleturbiin töötab täpselt vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks; · Tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber; · See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja nõnda toodetaksegi elektrit;
6.Kui töökohal on müratase 88 dB(A), siis mitu tundi võib töötaja sellise ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku. 7.Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra? 7 Riski- ja ohutusõpetus ARVUTUSÜLESANDED Arvutuskäik ning vastus esitada lisalehel koos lisaküsimustega. 8.Laeval ahtri masinaruumis mõõdeti müra 1 minuti vältel järgmiste tulemustega: 105,1; 104,8; 104,7; 104,9; 104,6; 104,3; 104,9; 104,5 dB(A); Mõõteriista veaparand on + 0,4 dB(A); Leida A-korrigeeritud müra ekvivalenttase, kasutades valemit (2). 9.Leida päevane müraekspositsiooni tase LEX 8h [1 dB(A)] kui töötaja viibib masinaruumis päevas 2 h, kasutades valemit (2) ja (3). LEX 8 h = (3)
ekspositsioonitaseme juures töötada? Tuua valem ja näidata arvutuskäiku. 7. Kuidas veel mõõdetakse töökeskkonnas müra? Mõõdetakse helirõhutaset ja heliintensiivsust. 7 Riski- ja ohutusõpetus ARVUTUSÜLESANDED Arvutuskäik ning vastus esitada lisalehel koos lisaküsimustega. 8. Laeval ahtri masinaruumis mõõdeti müra 1 minuti vältel järgmiste tulemustega: 105,1; 104,8; 104,7; 104,9; 104,6; 104,3; 104,9; 104,5 dB(A); Mõõteriista veaparand on + 0,4 dB(A); Leida A-korrigeeritud müra ekvivalenttase, kasutades valemit (2). ) 9. Leida päevane müraekspositsiooni tase LEX 8h [1 dB(A)] kui töötaja viibib masinaruumis päevas 2 h, kasutades valemit (2) ja (3).
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui
3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). 4. Süsihappegaaskustuti: õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks. 5. Haloonkustuti: sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Allikas: Riigi Teataja "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" www.riigiteataja.ee
vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside -kõrguses või parda taga töötamine merereostuse vältimiseks 2.Loetlege laeva süsteemid -vahipidamine ja töötamine laevadelt? 25.Mida sisaldab häireplaan? -tuletõjesüsteem masinaruumis -topeltkorpusega ja/või põhjaga -kes valmistab etee ja veeskab ¤signalisatsiooni- ja -tööd seotud laevad paadid,parved,kes viib PV-sse teavitamisesüsteem kemikaalidega,umbsete -spetsiaalsed andurid ja klapid sidevahendid
Vihmutussüsteemiga on kaitstud lastiruumid, mis on jaotud 8sse tsooni. Ühe minuti jooksul lastakse 1m²-le kustutuspinnale mitte vähem kui 5l vett. Sektsiooni pikkus on maksimaalselt 20m. Igal tsoonil on käsitsi avatav ventiil, mis asuvad 5. teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme
Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised. Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.
- Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarbimiseks. Selleks on settetankid varustatud drenaaziklappidega kütusesse sattunud võõrkehade ja vee väljalaskmiseks mudatankidesse (sludge tanks) või lekkeõli (slipp oil tanks) tankidesse. Settetankidest toimub kütuse separeerimine kulutankidesse. - Kütuse kulutankid (päevatankid), mis tavaliselt asuvad masinaruumis, on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava
P pulber sobib kõikide tulekahjude kustutamiseks va. D klass. Lämmatab, inhibeerib H halogeenid, inertgasid aeglustavad reaktsioone. Aitab 5-7 % F vaht lämmatab, jahutab natuke. Hoitakse kontsentraadina. Tekk ja liiv lämmatavad. LW kergvesi vesi+glükogeenmaterjal. Laevas kasutatakse tavaliselt pulbrit ja CO2, inertgaase vähem, mõnikord ka vesikustuteid, sest nad odavad. Pulber on kõige kallim. Masinaruumis peab olema 20 kg vahu-kontsentraat. Kui eemaldame ühe ahelreaktsiooni komponendi, kustub tuli. 5. Tulekustutite valik, paigutus ja tähistus Eesti seadusandluses Tulekustuti peab vastama Eesti standardis EVS EN 3 "Kantavad tulekustutid" esitatud nõuetele ja olema alaliselt töökorras. Enne tulekustutite soetamist tuleb välja selgitada,
Katelde käivitamiseks Majandus otstarbeks. Laevades võivad olla eraldi kompressorid käivitusõhuballoonide ja majandus – õhuballoonide täitmiseks. Majandusõhu kompressorid on tavaliselt üheastme – lised ( 10 bar) REGISTRI NÕUDED: 1. Reverseeritavatele PM peab käivitusballoonis õhku jätkuma 12 X käivituseks, mitte reverseeritavatele PM peab käivitusõhku balloonis jätkuma 6 X käivituseks. 2. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks käivitus suruõhuballooni, kui on kaks eraldi masinaruumi siis kumbagis masina ruumis võivad olla eraldi üks käivitusballooni, aga nad peavad olema omavahel ühendatud 3. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks peab olema autonoomne. 4. Abimootorite jaoks võib olla eraldi balloonid või suurendatakse selle – võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID
0,196 ×100 2. Ressiivris kasvab õhutemperatuuri tõusuga 10 0C võrra mootori soojakoormus ca 14%. Ülesanne 5 Leida masinaruumi temperatuur ( tmr ) tõusu mõju diiselmootori tööle üleminekul temperatuurilt t1mr = 20 0C temperatuurile t2mr = 40 0C. ( Ülesande algandmed vastavad Ülesandele nr.1) Masinaruumi temperatuuri tõusul tuleb arvestada: 1. Kui õhutemperatuur enne turbokompressorit (s.o. masinaruumis) tõuseb arvestuslikust kõrgemale, siis õhutemperatuuri iga 3 tõusukraadi vähendab mootori võimsust ligi 1%. Olenevalt mootori tüübist võib see näitaja olla erinev. 2. Õhutemperatuur kompressorist ressiivrisse sisenemisel oleneb õhu jahutusest, s.o. merevee temperatuurist, millega õhku jahutatakse, ja masinaruumi temperatuurist, mis troopikalaiustel võib olla 35...40 0C. 3. Reeglina hoitakse õhutemperatuur pärast õhujahutit 8...10 0C kõrgem jahutusvee temperatuurist. 4
jaamades. SOPEP jaamade põhiülesanne on omada varustust, millega on võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest ja raskeveokitest lekkinud õlide ja kütete likvideerimiseks. SOPEP jaama õppuse juht on vanemmehaanik. 13 Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sillas, 3 päästevesti masinaruumis ja päästerõngad kümnendal tekil) asuvad kuuenda ja seitsmenda teki mõlemas pardas ja kogunemiskohtades. Kummagis pardas on varustust vähemalt kõigile inimestele, see tähendab, et juhul kui evakuatsioon on võimalik ainult ühelt pardalt, siis jagub päästeveste ja kohti päästeparvedes kui ka päästepaatides kõigile reisijatele ning meeskonna liikmetele. Individuaalsed päästevahendid laevas on: päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond.
Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega. Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas- roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk.
3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled Laev mis omab käiku vee suhtes; *vaade vöörile (vasakul roheline tuli, keskel üleval kaks punast tuld, üksteise peal ja paremal punane tuli ) *vaade ahtrile (üksteise peal kolm tuld, alustades alt ülesse; valge, punane, punane. *Kui ei oma käiku vee suhtes, siis on mastis kaks punast tuld, üksteise peal Pilet 2 1. Mis on tuletõrjevahendid, nende märgistus Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas
säilitatavate tarvikute pesemiseks (Dieta Heres 2006). Masinad on hügieenilised. Kõik pinnad on roostevabast terasest. Kogu masin on varustatud tõhusa soojus- ja heliisolatsiooniga. Agregaat paikneb omaette spetsiaalses masinaruumis nii väheneb müra ja hooldamine on lihtsam. Masinas on tõusvad/-langevad düüsid, mille töötamist saab ära määrata pesuprogrammiga näiteks madalate kärude pesemisel ei teostata masina ülemises osas üldse pesutoiminguid. See aitab kokku hoida vett, pesuainet ja aega (Ibid.). Pesufaasi ajal pöörleb käru, seejärel toimub vahetsentrifuugimine, mille ajal eemaldatakse pesuainesegune vesi masinast tõhusalt ja ka käru taskutest. Puhta veega loputamisel väheneb
Naturaalse ventilasiooni puhul õhu vahetust reguleeritakse katete avamise ja sulgemisega. Mehaanilise ventilatsiooni võimalused on: • mehaaniline pealevool/naturaalne äravool • mehaaniline äratõmme/naturaalne pealevool • mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis. Laeva trümmid on enamasti ventileeritud mehaanilise sissepuhe ja naturaalse väljatõmbega Tsentrifugaal ja aksiaalne ventilaator: Aksiaalne ventilaator on kompaktne, efektiivne, kuid on mürarikas • Tsentrifugaal ventilaatoreid kasutatakse kohtades kus on oluline vähem müra tekitada, ning ka ruumides, kus võivad olla plahvatusohtlikud gaasid, kuna tsentrifugaalsel ventilaatoril ei asu mootor õhukanalis.
tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur Redel Sisemine redel Hauskar Gaasiklapp Ujuv päästeliin Kott remondivaheditega Pump Kott aerudega Ventiil õhu pumpamiseks Gaasiballoon Ujuv nuga Gaasi jaotussüsteem Ballastitaskud 14)Milline nõue kehtib tuletõrjevoolikutele? Ruumides peab olema vooliku pikkuseks 10-20 meetrit,masinaruumis 15 meetrit,tekil kuni 20 meetrit.Eriti laiadel laevadel 25 meetrit.Voolikud peavad olema sellise pikkusega,et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust.Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12,16,19mm.Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi,andma pihustatud ja kompaktse veejoa. 15)Millest koosneb ankruseade? Ankruseade koosneb:ankrud,ankrukett koos ketihalsiga,ankrupeli,stopparid ankruketi
Laeva tekile antakse väike põikkumerus (camber), 1:50 miidli laiusest (välja arvatud konteinerlaevad), mis tagab tekile sattunud vee kiire äravoolu. Teki pikinõgusus e sadulsus (sheer) vähendab teki üleuhutavust lainetuses Vöör on tõstetud ülessepoole Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nim peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki (tweendeck) (reisilaevad, autovedajad). Suurtel reisilaevadel kuni 15 tekki, numeratsioon algab alt, nulli ei kasutata, kasutati ka tähti Transpordilaevade vahetekid piiravad lastiruumide kõrgust, tavaliselt pole veetihedad Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest.
Peatekk ülemine veetihe kogu laeva pikkuses kulgev tekk on üks tähtsamatest pikisidemetest. Peatekk peab olema küllalt tugev, et kanda tekilasti, tormi ajal tekile sattuva vee koormust, jäätumisel tekkiva jää raskust. Peatekk osaleb üldtugevuse tagamisel: võtab vastu ka läbipaine puhul tekkivad surved ja ülepaindest tulenevat tõmbekoormused. Platvormid Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest nim platvormiks (masinaruumis, autotekil tõstetavad platvormid). Lastiruumi luugikrae ja komings Laadruumide (lastiruum, trümm) luugiavad ääristatakse tugevate kõrgete luugikraedega koomingutega, mis suletakse luugiga. Kannavad tekilaadungit. Koomingu kõrgus on 0,6 1,5 m. Tekiplaadistust luugiava ümber tuleb tugevdada ja luugikraed ning nende ühendused peavad olema piisavalt jäigad. Avaused võivad olla ellipsi- või paraboolikujulised või siis lihtsalt ümardatud.
õhurõhualade kujunemise. Õhurõhkude erinevus aga paneb õhu liikuma. Kuidas toimub tuule kineetilise energia muundamine elektrienergiaks? Tuuleturbiin hakkab tööle, kui tuulekiirus on 45 meetrit sekundis ning töötab täisjõuga tuulekiirusel 15 m/sek. Tormi korral (25 m/sek) lülituvad tuuleturbiinid välja. Tuuleturbiini labad pöörlevad ühtlase kiirusega 1550 tiiru minutis. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri jagajale sobivaks. 6. Ülekandeliinide abil transporditakse elekter tarbijani. Tuuleenergia kasutamise eelised ja puudused. + keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid ei teki; + tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral;
Kui on tegemist mitme mähiselise trafoga, võib nii primaar-, kui ka sekundaarmähiseid olla mitu, vastavalt kasutatavatele pingetele.Kolmefaasilise trafo puhul on tegemist kolme ühesuguse keerdude arvugamähiste gruppidega, mis on keritud kolmele südamikule ja paigaldatud ühele E kujulisele trafosüdamikule. 53.Laeva el. jaama peajaotuskilp.Generaatorite tööreziimide juhtimiseks ja nende poolt toodetud el. energia jagamiseks on laeva masinaruumis terasplekist kapitaoline ehitis, mida nim. peajaotuskilbiks. Peajaotuskilbil eesmärk on: 1.el. en jagamine 2.el. en parameetrite reguleerimine 3.el. seadmete automaatne kaitse 4.elektrilised mõõtmised 5.el. seadmete ja aparaatide kommutatsiooniseadmete signalisatsioon.Kilbi sisse on monteeritud alumiiniumist või vasest erivärvi latid ehk siinid,mille külge kinnituvad läbi juhtimisaparatuuri generaatorite peavoolu juhtmed. Esipaneel on vastavalt generaatorite arvule jagatud
Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel:
Illimar sai vaid näiliselt ise oma elu korraldada, kuid tegelikult tegid seda tema eest ema, isa, tädi Liisa ja ilm. Oma kamasse ei saanudki ta kanda, sest ema ütles, et need peavad kuivi ilmu ootama. Kamasse võis ta kanda ainult pühapäeviti ja paar tundi, et kamassid jalaga harjuksid ja vastupidi. Muul ajal kandis ta säärikuid, sest nendega sai ta nautida kõike juhuslikku. Kord käis ta karjalautade juures, kus isa ka vahel töötas ning kord käis ta viinavabriku masinaruumis meeste juttu kuulamas. Ta käis seal kuhu jalad viisid. Järgnevad päevad olid üldraamidelt ikka samasugused: hommikul ärkamine, lõunasöök ja õhtul magama minek. Kangaspuud olid jälle tuppa toodud ning nüüd lõi tädi Liisa vaipu. Ka Illimar oli abis ning aitas tädil värve valida. Ühel päeval saabus Piiskop oma kalakotiga ning Illimar imestas, kuidas ta talvel kala püüda saab. Kõik tegelesid millegagi: rätsep ja sepp olid tööl ning tegevust jätkus
1. esmaabi pakend, 2. päästevest, 3. kirves 4. tormiankur, 5. vangliin 6. ULL-raadiojaam 68. Milline teguviis on õige? 1. Vasakpoolne 2. parempoolne 69. Kus võivad asuda laeval normaaltingimustes päästevestid? 1. Päästepaadis 2. Päästeparvedes 3. Kajutis 4. kogunemisjaamas, 5. masinaruumis 6. navigatsioonisillal 23 71. Mis on kujutatud pildil? 1. päästerõnga tulepoi 2. Emergency Position Indicating Radio Beacon 3. Search and rescue radar transponder 72. Kuidas kinnitatakse laeva pardal päästeparv? 1. Soritakse tekirõnga külge nõrga lüli abil 2. kinnitamine toimub hüdrostaadi abil 3. kinnitatakse o
...................................................................... 7 1.2.2 Pea- ja abijõuseadme võimsus................................................................................... 7 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp........................................................................................ 8 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul ........................................................................... 8 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil ......................................................... 8 1.2.6 Ballastisüsteem ........................................................................................................ 10 1.2.7 Kuivendus- ja tuletõrjesüsteem ............................................................................... 11 1.2.8 Masinaruumi pilsiveesüsteem ................................................................................. 12 1.2.9 Sanitaarsüsteemid ....
,,Titanicu" rahastajad ei tahtnud, et pikk päästepaatide rivi varjaks esimese klassi reisijate vaate merele. ,,Titanicu" kapteniks sai Edward John Smith, kes oli oma 26-aastase teenistuse vältel olnud kapteniks 17. laeval. ,,Titanicule oli ettenähtud rohkem kui 900 meeskonnaliiget, kellest üle poole olid seotud reisijate teenindamisega. Nii suurearvulises meeskonnas oli vaid 23 naist. Meeskonna jaotus: 1. Tekil 66 inimest ( 7,5% ) 2. Masinaruumis 325 inimest ( 36, 1% ) 3. Teeninduses ja toitlustuses 494 inimest ( 56 , 4%) Kuna vettelaskmisel ahter ees ei tohi olla laev liiga raske, tuli laev lõpuni ehitada alles sadamas. ,,Titanicu" vettelaskmisest kuni esimese reisini oli kavandatud 305 päeva. Selle ajaga oli vaja ehitada mastid, korstnad ja siseruumid, ning lisada peamasinad ja päästepaadid. 2. aprillil 1912, kolm aastat ja 31 päeva pärast laevale kiilupanekut, oli laev lõpuks valmis.
samasugune tulekaitseisolatsioon kui vaheseinalegi milles ta asub. 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Klinkettuksed seatakse üles veetihedatesse vaheseintesse allpool peatekki ja masinaruumis. Valatud metallist uks liigub mööda horisontaalseid või vertikaalseid suunajaid tiguajami või hüdraulikaseadme abil, mida saab käitada elektrimoorori abil ja käsitsi. Tihedus saavutatakse sellega, et kiiljas uks siseneb täpselt samasugusesse kiiljasse raami. Klinkettustel peab olema võimalus sulgeda neid kohapeal, kaugemalt (peatekilt) ja tsentraliseeritult komandosillalt. Joon. 9.39a. Horisontaalse liikumisega klinkettuks. 1- valatud uks, 2- jäikusribid, 3-
külastaja saab oma julguse proovile panna. Köistee pikkus on 25 meetrit, mis on pikim zipline laeval. 100 meetri pikkune Central Park on esimene laeval asuv elusate taimede ja puudega park, mida hooldab igapäevaselt viis professionaalset aednikku. (royalcaribbean, Allure of the Seas) Laeval on olnud ka õnnetusi, nimelt 2012. Kariibi merel olles, kukkus üle parda 30-aastane britt. Paar kuud hiljem aga süttis masinaruumis tulekahju, mis küll saadi kiiresti kustutatud. Joonis 2. Kruiisilaev Allure of the Seas (pixshark, Allure) 12 Laev Quantum of the Seas Uus hiiglane on laevaehituse tippsaavutus ning oma suuruselt jääb ta alla vaid Oasis-klassi laevadele, kuid tehniliselt tasemelt ületab neid märgatavalt. Uue põlvkonna kruiisilaeval on 15 tekki, kogu laevastiku avaraimad kajutid ja luksuslikuimad sviidid ning hulgaliselt uuenduslike
· sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust · võllipööramisseade on välja lülitamata · automaat- ja kaugjuhtimise korral võib puududa kaugjuhtimisploki toide. Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega, kuid ei käivitu või seiskub kohe pärast käivitumist: · kütusesüsteem on kinni · kütuses on palju vett ja õhku · kütusepumbad on valesti reguleeritud (0-asend) · temperatuur masinaruumis on madal · kütuse pihustamine on halb · klapid on ebatihedad · turbokompressorid ei anna õhku silindrisse. Käivitamisel kaitseklapid pauguvad : · ebaõige KKP reguleerimine · osa pihusteid tilgub · kaitseklapi vedrud on reguleerimata jne. Mootor ei võta koormust: · mootor on ette soojendamata · kütusefiltrid on ummistunud · kütus ei ole normaalselt ette soojendatud, viskoossus on kõrge · etteandepump annab väikese surve
nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite
külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite põhjasillustes, kus
nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis rifleeritud (krobeliseks tehtud) terasplaadist kattega. Lattkiil on jäänuk puidust laevast. Tema kõrgus on 3-6 korda suurem laiusest. Ta ei suuda pikale laevale küllaldast tugevust anda, kuna puudub otsene side flooridega. Seepärast kasutatakse seda vaid teatud tüüpi väikelaevadel. Enamatel juhtudel kasutatakse horisontaalkiilu. Selle laius võib olla 1-2 meetrit. Talastiku pikisüsteemi topeltpõhjata laevadel kasutatakse tankerite
· Siin oht nakatada iseennast ja keskkonda! Segamiseruum · Segatakse kokku patogeeniruumist tulnud DNA ja puhtas ruumis kokku segatud mastermix Siin enam nakkusohtu ei ole, kuid kantakse kummikindaid oht kontamineerida testitav materjal Siin tavalisi desinfektsioonilahuseid kasutada ei saa, pindade puhastamine DNAd lõhkuvate ainetega (kloor!) Siin asub arhiiv proovimaterjalist eraldatud DNA säilitatakse 1 aasta laborikoodide alusel Masinaruum Masinaruumis toimub liigispetsiifilise märklaud DNA paljundamine Nested-PCR korral pannakse proov nn. Kaks korda masinasse, et omakorda võimendada PCR signaali Foreesiruum · Viimane ruum, siin analüüsitakse PCR tulemusi · Tuubid avatakse, kantakse reaktsiooniprodukt agaroosgeelile · Suuremad DNA produktid jooksevad aeglasemalt, väiksemad kiiremini produktide lahutamine · DNA amplifikatsiooni produkt tehakse nähtavaks UV valguses, tulemus pildistatakse Külmkapp:
Tulekahju avastamiseks on gaasiveolaevad varustatud kolme tüüpi tulekahjudetektoritega: - temperatuuridetektorid - suitsudetektorid - leegidetektorid. Temperatuuridetektorid on ehituselt kõige lihtsamad ja neid kasutatakse elu- ja laoruumides. Suitsudetektoreid kasutatakse masina-, pumba- ja mootoriruumides. Seda tüüpi detektorid avastavad põlemisel ruumi eralduvaid silmale nähtamatuid ja nähtavaid (suitsu)osakesi. Leegidetektoreid kasutatakse masinaruumis. Need on tundlikud põlemisel tekkiva infrapunakiirguse suhtes. Et põlemisel tekkiv suits võib varjata infrapunakiirgust, kasutatakse masinaruumis kõrvuti leegidetektoritega ka suitsudetektoreid. Gaasiveolaevad on tulekahju suhtes ohutud, sest vaatamata suurele hulgale lenduvale ja tuleohtlikule ainele puuduvad lastiruumides kaks tulekolmnurga elementi hapnik ja kuumus. Kui aga gaas pääseb atmosfääri, võib iga säde gaasi väga madala leekpunkti tõttu põhjustada tulekahju.
kaks hauskarit madrused talid paadi konksude küljest Laevahäirete kava, häireplaan kaks svammi vabastama, et paat ei hakkaks rapsima. (3) Häireplaan pannakse üles kaks triivnkrut tugevate liinidega 4) Ohutustehnika lastitöödes navigatsioonisillal, masinaruumis ja NxW W+
võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba
kolle 6, mis toetub tugedele 7 ja 9, tõsteaasad 10, põleti 12, veetaseme mõõdikud, teenindusluuk jne. Markeeritud on ka katlakere soojaisolatsioon 11. Unex CH ja selle täiustatud modifikatsioon Unex CHB tüüpi katlaid toodeti tootlikkuse vahemikus 750 kuni 15000 kg/h töösurvel 10 või 12 bar. Katla kasutegur on firma andmetel 0,84…0,85. Võrreldes sama tootlikkusega horisontaalsete leektorukateldega vajavad vertikaalsed leektoru katlad masinaruumis vähem pinda ning suurema aurutootlikkuste tõttu laevadel eelistatumad. VI – 2 Veetorukatlad Veetorukatelde kasutuselevõtmine ja nende konstruktsiooni arendamine on seotud eeskätt auruturbiiniga tööle võtmisega. Kui kolbaurumasinatele piisas kergelt ülekuumendatud madalsurveaurust, mille saamiseks kasutati horisontaalseid leektorukatlaid (nn šoti katlaid), siis auruturbiini peamised eelised kolbaurumasina ees on kõrgem kasutegur ja suured
3.Pulberkustuti. 1)A-klassi pulberkustuti. Sobib A-klassi tulekahjude kustutamiseks. 2)AB-klassi pulberkustuti. Sobib A- ja B-klassi tulekahjude kustutamiseks. 3)ABC-klassi pulberkustuti. Sobib A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks. 4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber- või süsihappegaaskustutiga. Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras. Tulekahju korral soovitatav tulekustutiga tegutsemine 1. Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. 2. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise koha pinnale
ülekantult ordinaatteljele näitab mehaanilise võimsuse suurust reguleeritava sammuga sõukruvi kasutamine. Mootori soojendamise ja ettevalmistamise ajal toimub mootori tühikäigul. käivitamine ja juhtimine keskjuhtimispuldist või masinaruumis Laevaehitaja või laevaomaniku tehnilise osakonna poolt võidakse mootori kohtjuhtimispuldist sõukruvi neutraalses 0-asendis. määrata peamasina tegelik lubatud ekspluatatsiooniline võimsus Soojendamise ajal lastakse mootorit töötada pööretel 0,55 nim. , täiskäigul.
ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustu- tamiseks. 2) AB-klassi pulberkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni, kummi ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber- või süsihappegaaskustutiga. Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras. Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA 60 Lisa 3 siseministri 30
annaabi.ee 
