kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne. seadmete tööorganite põhiosade valmistamisel. Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistamisel kasutatakse eriotstarbelisi ehk spetsiaalseid elektrimaterjale, millistel peavad olema vastavad elektrilised ja elektrimagnetilised omadused. Elektrimaterjale liigitatakse elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi: o elektrijuhid (juhtmed, mähised, lülitite kontaktid);
.. 7 mõõtmis- kohad vibroparameetrite arvväärtuste mõõtmiseks. 4 1 3 5 7 2 6 Joonis 2.4. Lauda ristlõige: 1 sõnnikukäik; 2 sõnnikurenn; 3 lehma ase; 4 sõime- võre; 5 joogiautomaat; 6 söödalava; 7 eralduskaar. Masinaehituslike konstruktsioonijooniste raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse, pideva, rõhutatud joonega. Selle kaugus formaatilõigatud paberi servast on formaatidel A4, A3 ja A2 vähemalt 10 mm, kuid formaatidel A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm. Ääred on vajalikud joonise kinnitamiseks selle kopeerimisel. Kirjanurk, mille kasutamist kooskõlastatakse juhendajaga, asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu paremat
kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid. Pliiats Peenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid grafiidi kõvadusega 3H, 2H, H, F. Jämejoonte joonestamiseks H ja F ning mõõtarvude ja teksti osa kirjutamiseks F ja HB. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme– ja peenjoone jämeduste suhe peab olema vähemalt 2:1. Standardi järgi võib valida väga erineva jämedusega jooni, kuid praktikas kasutatakse masinaehituslike jooniste valmistamisel enamasti järgmisi joonte jämedusi: jämejoonte jämedus 0,7 – 0,9 mm ja peenjoonte jämedus 0,25 – 0,30 mm. Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3-297x420; A2-420x594; A3-594x841; A0-841x1189. Põhiformaadid saadakse 1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõt- med on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoonte abil pooleks.
annaabi.ee 
