Balla oli üks futuristide liikumise asutajatest ning õpetajaks kunstnikele nagu Umberto Boccioni ja Gino Severeni Futuristid püüavad fikseerida liikumismotiive ning kujutada ühekorraga asju, mida on nähtud üksteise järel Algselt mõjutasid Balla stiili Georges Seurat ja pointillism Futuristliku stiili peamiseks mõjutajaks oli Filippo Tommaso Marionetti Balla püüdis oma töödel kujutada valgust, liikumist ning kiirust Masinaajastu võidukäik Samal maalil olevad üksteisele järgnevad liikumismomendid ''Dynamism of a Dog on a Leash'' (1912) ''Speed of a Motorcycle'' (1913) ''Abstract Speed and Sound'' (1913- 1914) ''Pessimismo e Optimismo'' (1923) 1920. aastateliseloomustasid tema stiili masinlikud
Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifesti tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli poeet FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944). Esimeses manifestis Pariisis kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Masinaajastu olemuseks on liikumine ning kunsti ülesanne on väljendada dünaamikat. 1910. aastal esitati futuristlike maalikunstnike manifest. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s o ühel pildil esitada järgnevaid olukordi ja seisundeid. Kasutati teravaid ja võimalikult kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjusid jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad toonid. Futurismi tähtsamad esindajad on UMBERTO BOCCIONI (1882-1916),
aafriklasi, kes orjapidajate hämmastuseks suutsid trummide abil suurte vahemaade tagant üksteisega suhelda. Trummimäng keelustati, kuid rütmid kanti üle jalgadesse. Nii sündis eluliselt vajalik, teravmeelne, aga keerukas füüsiline väljendusvorm Stepptantsus on segunenud elemendid aafrika, iiri ja soti tantsudest Lõplikult kujunes see välja eelmise sajandi 20.aastateks Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena. 25 mai on Ameerikas kuulutatud rahvusvaheliseks stepptantsupäevaks Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazzstepist ja lõpetades iiri stepiga. Kõigist teistest tantsustiilidest, mis baseeruvad
Le Corbusier ning Amédée Ozenfant töötasid välja kubismi vormi, mis on tuntud kui purism. Nad üritasid taastada tavapäraste objektide arhitektuurilise lihtsuse. Purism kasvas välja kubismist taunides viimase dekoratiivsust. Puristlikus kunstis valitses lihtsus, range matemaatiline kord ja puhtad vormid. Uuriti erinevaid rütme, matemaatilisi kompositsiooni loomise võtteid, "mooduleid". Eesmärgiks oli kogu keskkonna ümberkujundamine vastavalt masinaajastu ideaalidele. Le Corbusier on öelnud:"Mööbliesemed on kui ihuliikmete pikendused ja peavad vastama eelkõige meie vajadustele. Nad on kui teenrid. Hea teener on aga tagasihoidlik, diskreetne ning jätab ümmardatavale tema vabadused. Samas peab üks funktsionaalne mööblitükk olema ka esteetilises mõttes väärtuslik. Elagu hea maitse, mida ülistavad funktsionaalsus, head proportsioonid ja harmoonia."
Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri
Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. 2.2 Stepptantsu tutvustus Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazz-stepist ja lõpetades iiri stepiga. Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena. Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis 2.3 Hip hop tantsu tutvustus Hip hop tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. Levinud on kahe tantsija duellid, kus
koorma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne- Euroopale lärelejõudmise ees. Uudsus muutus erilise kultuse objektiks. Mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma loomingut futurismiks. Oma plaane esitati nn manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja levitati ajakirjanduses. Futuristlike manifestide tähtsaim autor ja ettevõtmiste peakorraldaja oli Marinetti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Masinaajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada liikumist. 1910 aasta manifestis nõuti maalikunstis loobumist nt aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult tervaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt. Kuulsad: Giacomo Balla (Koer keti otsas); Carlo Carra (Anarhist Galli matused); Umberto Boccioni ( Inimkeha dünamism). Liikumise edasiandmiseks leiti kaks viisi: 1)kujutada liikuva objekti
ning rakendas seetõttu kubismist mõjustatud ornamentikat. Tihti võis üldilmet mõjustada värv. Ruumikujunduses ja mööblikunstis ekspressionism ei juurdunud; interjööris küll püüti ekspressionistlikke jooni saavutada vormi deformeerimise ja dramaatiliste värvikontrastide kasutamise teel. Tehti katseid kanda ekspressionistlikke elemente ka mööbli vormikõnesse, eriti Saksamaal. FUTURISM. 20.sajandi esimese kümnendi lõpus uue masinaajastu esteetika väljendusena tekkinud futuristlik arhitektuur oli episoodiline nähtus ja jäi ainult ideede tasandile. Sel ajal hakati rääkima masinast kui uue arhitektuuri metafoorist. Ajastule iseloomulikku suundumust väljendasid futurismi ideedes esile toodud dünaamika ja liikumistaotlus, mis on eriti hästi väljendatud selle esindaja A. Sant Elia visioonides tulevikulinnadest, kus võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. FUNKTSIONALISM
tähtsat kirja lahti tegema; 17; ajab karjatüdrukut (Roosit) taga; alles kevadel ära leeritarus varss mis varss; Kohusetunne on inimestes varjul nagu idanemisvõimeline tuum pähklis. Kes siin kandis muud lehte loeb (,,Postimees") Eesner Tuhakopli külast esialgu vallakasakas; kange jalaga; loeb lehte; Masinist Jakobi poeg Elmar - viibib Vene ja Saksa keisi sõja sõjaväljal; saadab Austrias olles koju kirja; Suur masinaajastu on alanud ja kes seda suudaks pidurdada. Kogu see värk töötab masinistist sõltumata, kes istub igas talus riistakastil ja loeb muudkui ajalehte, mingu maailm hukka või tulgu veeuputus. Jumalale tänu, et nad seal Tartus lasevad veel eestikeelsel lehel käia, saksa oma olevat juba kinni pandud. Või need tihedate habemetega tsinovnikud vahet teevad, mis maa-, mis saksa keeli. Neile on iga ladina tähtedega kirjatükk põlatud ja
• Tehnoliigilised deterministid – kinnitus sellele, et masinad võtavad võimu Düstoopiad-utoopiad Arvutirevolutsiooni tagajärjed. David Hakken (1999) pakub terve rea võimalikke seosed, kuidas erinevates käsitlustes on tehnoloogiale pandud optimistlik-utoopilisi ja pessimistlikdüstoopilisi lootusi ja arusaamu. ← • Inimeste ajastu lõpp – liigirevolutsioon ← • Töö lõpp – sotsiaalne revolutsioon ← • Masinaajastu lõpp – uus töösotsioloogia ← • Miski ei lõppe – lihtsalt uus tehnoloogia ← • Töösotsioloogia regressioon ← • Sotsiaalse korra regressioon ← • Liigi regressioon Utoopiad Infoühiskonna ja tehnoloogiate arengu utoopiad on tihtipeale identsed domineerivate ideoloogiatega. Levinumad ideed on näiteks: ← • Infoühiskonna tulek päästab maailma ← • Infoühiskond aitab saada üle näljast, haigustest, vaesusest,
näeme otseselt ka tänases päevas- 70ndatel saavutasid paljud SOUPi tegelased läbimurde ühiskonna raamides laiemalt. Ando Keskküla liikumise ideoloogina tõi maalikunsti tehnoloogilisi uuendusi näiteks email-värvi ja aerograafi näol. Andres Toltsi kummalised vaikelud kasutasid olukordi tema ümber, uuendusena , rõhutades keskkonna fiktiivsust kasutas ta pilt-pildis võtet. Leonhard Lapini dünaamiline isiksus katsetas mitmel rindel nii valdkonnas, tehnikas kui stiilis. Masinaajastu prohvetina otsis ta süsteemi ja uuris minimalismi olemust. Ludmilla Siim panustas 70ndate alguses suureformaadiliste uzeelt ja koloriidilt uudse lähenemisega maaliseeria. Sirje Runge jäi sel perioodil kindlaks abtraktsele stiilile. Kunsti ajalukku juurde leidsis tee ka väljaspool kunstiharidusasutusi astunud, näiteks Raul Meel , kelle serigraafia ja tehniliste graafikute eepiline käsitlus tõi talle ka välismaiste kuraatorite positiivse tähelepanu
annaabi.ee 
