Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes)
Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). · WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) · Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega
Valitseb jüngrite abil, isikliku soosiku alusel. Ainult tema suudab uuendada organisatsiooni. Probleemid: usku ei saa tõestada; rutiniseerumine. Ainult traditsiooni najal ei suuda olla korralik juht. Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes)
Küsimus: kes asendab? Tavaliselt võimukriis (pärast Muhamedi surma 632 taotles võimu väimees Husain ibn Ali, aga valiti kaliifiks ja imaamiks Abu Bakir (Ali võimule alles neljandas kalifaadis 909. Nii sündis šiitide uskkond) # Võimu hoidmise tehnikad: fookus ideaalidel mitte materiaalsusel; karisma teologiseerimine tekstide abil; sõnade ja tegude lahusus (sõnad peavad kandma) 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik,weberiaanlik või pluralistlik). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes
fiore joachim : üritas selgitada välja apokalüptilist asjade käiku johannese ilmutusraamatu järgi. uus jeruusalemm kui tehnoloogiline utoopia, läbipaistev linn, mida jumala valgus läbib seestpoolt. ilmutusraamatu ideega on omajagu jama, sest selles on liiga palju mastaapset ja revolutsioonilist komponenti. kristlik kirik pidas ennast selle valdkonna mõtte ainuvaldajaks, ilmutusraamat pakkus aga kontrollimatut tuge paljudele rahvaliikumistele. selle kontseptiga sobib ka marxistlik algne lähenemismoodus ja kommunism tähendas marxi jaoks just sellist ekstaatilist eksistentsi viimast faasi. järgnevatel aastatel marx katsetab oma ideedega, ja kusagil 19s keskel hakkab marxi jaoks omandama kuju jaotus baasiks ja pealisehituseks. ka mõisted tootmisviis, tootlikud jõud ja tootmissuhted. kujunes välja marxistlik mõisteaparaat. tekkis ka ideoloogia mõiste ja selle kaudu võib näha ka marxis endas teatavat murrangud. baas ja pealisehtitus
võimaldab kõige paremini väljendada ajastu ühiskondlik-majanduslikke ebavõrdsusi. Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat
kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib. • Põhineb eeldusel, et võimu omava ja mitteomava (grupi või indiviich) huvid on erinevad, teineteisega vastuolus' • Võim on negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine. Meenutame eelmist loengut: kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, räägime juba autoriteedist. MARXISTLIK SUUND Kui Weberi jaoks on võim seotud eelkõige indiviidide või isikute tahtega, siis Marxi jaoks oli see eelkõige ühiskonnastruktuuri omadus ning individuaalsest tahtest sõltumatu. Võim - klassistruktuuri tagajärg, ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu ja nende arvelt (Nicolas Poulantzas, 1978). Seega, kui räägime võimust nagu klassikalised marxistid, sits võtame üldjoontes omaks järgnevad eeldused:
• Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism (Claude Levi-Strauss) ja kognitiivne (sümboli-) antropoloogia. • Prantsuse strukturalism — Claude Levi-Strauss • Kognitiivne (sümboli-) antropoloogia 16 Peatükk 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt
annaabi.ee 
