(karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: Perliitterased – legeerelementide sisaldus 2...4%, õhus jahtudes ei karastu Martensiitterased – legeerelementide sisaldus 5...6%, karastuvad Austensiit- ja ferriitterased - kõrglegeerterased Värvlismetallid ja nende sulamid Liigitus tiheduse järgi: Kergmetallid, tihedus kuni 5,0 Mg/m3 (Mg, Al, Ti) Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W) Sulamistemperatuuri järgi:
..500 MPa), kõrgtugevaid (Rm = 500...800 MPa) ning ülitugevaid (Rm >800 MPa) teraseid. Sellised terased on nn. mitmefaasilised terased ja nende saamiseks kasutatakse ära teraste omadust moodustada vormimisel ning jahutamisel erineva struktuuriga sulameid. Kõrgendatud tugevusega on peeneteralised mikrolegeeritud ja Bake Hardening- tehnoloogia alusel saadud terased. Kõrgtugevad on kahefaasilised ja TRIP- terased. Suurima tugevusega on kuumvormitud ülitugevad terased ehk martensiitterased. Kuna neid teraseid vormitakse temperatuuril 900...950 °Cpressis,siis erilise jahutusprotsessi tulemusel saadakse sulami struktuur, millel on kõrgeimad tugevus- ja kõvadusnäitajad (Rm >1000 MPa). Niisugusest materjalist on näiteks esipõrkeraua põikitala, kesktunnel, A- piilar/katuseraam, B- piilar ja muud vastutusrikkad osad. Kõrgendatud ja kõrgtugevate teraste osakaal moodsas autokeres on ca 70%. Varem oli see vaid 30... 40%
, Co: magnetterastes 9. Legeerteraste liigitus. Liigitakse eelkõige legeerimisastme järgi, mis on riigiti mõnevõrra erinev, samuti sisalduvate legeerel-tide, otstarbe, kvaliteedi ja struktuuri järgi. Toodetakse ainult rahulike/täielikult taandatud kvaliteet- või kõrgkvaliteetterastena. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus: a) Perliitterased – need on madallegeerterased (2… 4% legeerel-te); ei karastu õhus jahtudes, b) martensiitterased (5..6%), karastuvad õhus jahtudes, c) austeniit- ja ferriitterased (kõrglegeerterased); kuumutamisel ja jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Legeerimisastme järgi: a) madallegeerterased (legeerelemente 2…5%), b) kesklegeerterased (5..10%), c) kõrglegeerterased (12%, või ühte kindlat üle 5%) 10. Legeerkonstruktsioonterased (LKT) Eristatakse kasutusotstarbe järgi:
Tabel 2: Legeerivate elementide nõutav sisaldus Element Al B Co Cu Cr Mn Mo Nb Ni S Si Ti V W Sisaldus 0,1 0,001 0,1 0,5 0,5 1,0 0,1 0,1 0,5 0,01 0,5 0,1 0,1 0,1 legeeriva elemendina alates % Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: 1) Perliitterased, need on 2-4% legeerelemente sisaldavad legeerterased, mis õhus jahtudes ei karastu; 2) Martensiitterased, mille legeerelementide sisaldus on 5-6%, õhus jahtudes karastuvad; 3) Austeniit-ja ferriitterased, need on kõrglegeerterased, mille kuumutamisel ning jahutamisel struktuurimuutusi ei toimu Üldotstarbe järgi jagatakse legeerterased konstruktsiooni- ja tööriistaterasteks. LEGEERTERASTE TÄHISTUSSÜSTEEM Legeerteraseid tähistatakse nende keemilise koostise järgi. Vastavalt legeerterase otstarbele
annaabi.ee 
