III variant:
1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas.
K12, K=2, n=8*1/8+ 6*1/2=4
2)keemilise ühendi A1B3 kristallivõre(võretüüp K12)
3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad.
4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C.
L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3
Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le).
(Le= A+T (kuni 727)
Le=F+T (alla 727))
5)Milles seisneb martensiitmuutus.
AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
6)alaeutektoidmalm, terdlahuseosad, nende tekkimistüüp.
Alaeutektoidmalmid: 2,14
kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid.
3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise
ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide
mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes
koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid.
3.variant
1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2;
n=8*1/8+6*1/2=4
2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)?
A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
nõutavad omadused. Üldreeglina karastusviisi valikul kõigepealt arvestatakse detaili vorm, sest mida keerukam see on, seda suuremad on mõõdu erinevused ristlõikedes ja suuremad sisepinged tekivad jahutusel. Ka süsinikusisaldus avaldab suurt mõju deformatsiooni suurusele karastamisel. Mida rohkem on süsinikku terases, seda madalamal temperatuuril algab ja lõppeb martensiitmuutus, mis samuti suurendab sisepingete, deformatsioonide, pragude ja muude defektide tekkimise ohtu. Peamised karastusviisid on järgmised: 1) Karastamine ühes keskkonnas, joon 14.1, kõver 1, on tehnoloogiliselt kõige lihtsam. Vajaliku temperatuurini kuumutatud detail asetakse jahutusvedeliku kuni täie jahtumiseni. Meetod kasutakse lihtsa kujuga detailide karastamisel, kusjuures jahutuskeskkonnaks süsinikteraste korral kasutatakse vesi, legeerterastele mineraalõli.
jahutamisea kiirusega v 1 (alla 1 kraadi minutis). Jahutuskiiruse suurendamisel kuni 5 kraadi sekundis ( v 2 ) tekib perliidist peenemateralise tsementiidiga struktuur, mida nimetatakse sorbiidiks. Suurendades jahutuskiirust 40-60 kraadi sekundis ( v 3 ) jääb tekkiv tsementiit väga peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on nõelja struktuuriga süsiniku üleküllastunud tahke lahus α-rauas. Martensiidil on suuremerimaht kui austeniidil, millega kaasneb tunduv sisepingete suurenemine karastunud terases ja millest tuleneb martensiidi suur kõvadus (üle 60 HRC)
Faasimuutused Fe-C sulamites Perliitmuutus - A lagunemise tulemusena koosneb süsinikteraste tasakaalustruktuur madalatel temperatuuridel eutektoidmuutuse tulemusena F ja T segust, kõrgetel temperatuuridel aga austeniidist. Seega toob temperatuuri muutus alati kaasa ka struktuuri muutusi, kui ületatakse faasipiirid. Beiniitmuutus - alla 500 °C, mil difusiooniprotsessid aeglustuvad, leiab eutektoidmuutus aset beiniitmuutusena. Martensiitmuutus - A lagunemine F ja T seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200...300 °C), siis difusiooniprotsessid ei toimi ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks või muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks e.
plastne, väikese kõvaduse ja tugevusega. Jahutuskiiruse ↑ v~5˚C/s muutub A sorbiidiks T=650…600˚C korral, suurema kõvaduse, elastsuse ja tugevusega, kui P. Jahutuskiiruse ↑ v~40-60˚C/s säilib A T-ni 550…500˚C, tekkiv tsementiit jääb peenteraliseks ja selle struktuuri nim. troostiidiks, mis on suurema kõvaduse ja elastsusega, väiksema sitkusega, kui sorbiit. Suurema allajahutuse puhul, A muutumisel T=450…250˚C korral tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala T-ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus.
muutustega toimuvad faasi muutused sulamite struktuuris ka kuumutamisel üle faasi piiride AC1 ja AC3 (joonis 2.30, lk 92). Kuumutades terast üle temperatuuri AC1, leiab aset perliit muutusele vastupidine muutus, mille tulemusena tekib austeniit. Sellist muutust nim austeniitmuutuseks ehk austenitisatsiooniks. PA seletus: eutektoid terast süsinikusisaldusega 0,8% ehk perliiti(P) (P=F+T) kuumutades üle 727°C tekib austeniitmuutusel tulemusena tardlahus austeniit (F+TA). d)Martensiitmuutus (AM) austeniidi lagunemine feriidi ja tsementiidi seguks eeldab süsiniku difusiooni, mistõttu see võib toimuda ainult kõrgetel temperatuuridel ja teatava ajavahemiku jooksul. Kui jahutada terast kiiresti madalate temperatuurideni (200°C...300°C), siis difusiooniprotsessi ei toimu ja peatub ka austeniidi lagunemine. Sel juhul jääb austeniit metastabiilsena püsivaks ja muutub süsinikuga üleküllastunud ferriidiks ehk martensiidiks
Toimub kõrfetel temp. 500-700 kraadi . Toimub difusioon. Perliidi kõvadus tõuseb feriidi lamellide õhenedes. Beiniitmuutus austeniidi lagunemine madalaml temperatuuril kui perliitmuutuses, alla 500 kraadi kui difusiooni protsessid aeglustuvad. Austeniidist eralduva karbiidi tõttu langeb austeniidi C-sisaldus ja tekib süsinikuga üleküllastunud ferriit. Tekkivast üleküllastunud ferriitsest põhimassist jätkub C-aatomite difusioon austeniidi koostisse. Martensiitmuutus toimub madalatel temp. Kui difusiooni protsessid enam ei toimu ja austeniidi lagunemine peatub. Austeniid jääb püsima või muutub C-ga üleküllastunud feriidiks- martensiidiks- , mille C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega. Martensiidi vabanemine - Austeniidi kiirel jahutamisel tekkiv martensiit, mille kristallivõre on kergelt tetragonaalne, on metastabiilne, aga sellele vaatamata toatemperatuuril väga püsiv ja kõva
annaabi.ee 
