Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Marta Sillaots - sarnased materjalid

marta, sillaots, traps, petaja, koolides, 1910, mmend, haapsalus, omalooming, hermann, koduk, ppis, asuvas, eelnevat, otsima, isas, postkontori, omaette, preili, noorsoo
thumbnail
32
rtf

Mart Saar

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 2.1 Tartus aastatel 1910 - 1921 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Tallinnas ja Hüpassaares aastatel 1921 -1930. . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 2.3 Hüpassaares aastatel 1930 - 1939. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 2.4 Tallinnas aastatel 1943 ­ 1963 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 3. Uurimus Mart Saarest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.1 Küsimustik . . .

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

vajalikkusest, 20.sajandil domineeris proosa, kodu armastus ja isamaalised teemad. 30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst 3) ''Eesti Noorte Punane Rist'' – eesmärk laste kasvatuse ja hea tervise tagamine, 1939 sai sellest ''Meie Noorus'' ja eestvedaja oli Paul-Erik Rummo

Laste- ja noortekirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kummitus või loll nali

,,Kummitus või loll nali ?" Elas kord tüdruk nimega Marta. Ta oli 12 aastane ja elas Tallinnas. Ühel päeval läksid nad sõprannadega nö telkima sõbranna aeda, umbes kell pool kaksteist öösel kuulis ta et keegi hüppas üle nende aia, kui ta välja vaatas polnud seal kedagi. Siis umbes 5 minuti pärast kuulsid nad kuidas keegi naine ümises nende telgi taga vaikselt ja nutuselt. Poole tunni pärast jäi üks sõbrannadest magama. Marta ja veel üks teine sõbranna jäid veel ärkvele. Äkki tundsid nad kuidas keegi kõnnib telgi juurde ja pani enda jalad nende pea juurde. Nad olid 15 min täiesti vait ja värisesid, Marta hoidis ennast kõvasti vastu maad kui võimalik. Lõpuks oli kell pool kaks kui nad maha rahunesid ja vait jäid. Järgmisel päeval rääkisid nad selle loo klassikaaslastele, kõik klassikaaslased arvasid et nad valetavad. Varsti oli see lugu unustatud

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vanalinn

nimetatakse Toompea lossiks.Toompea on Eesti valitsejate ja võimu lugu. Vahetusid ajad ja valitsejad, muutusid võim ja vaimsus, iga valitseja ehitas ning kindlustas seda paika oma vajaduste ja maitse järgi. Hästi kaitstud linnus oli kaunis ja vallutamatu. Muistendi järgi kandis Toompea kõrgendiku kivihaaval kokku oma meest Kalevit leinav naine Linda. Toompea all leidub palju koopaid ja salakäike. Pikk Hermann on Toompea linnuse edelatorn. See on 45,6 meetrit kõrge. Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. 12. novembril 1918. aastal heisati torni esmakordselt sinimustvalge lipp. See heisatakse hommikul päikesetõusuga ja langetatakse õhtul päikeseloojanguga. Täname kuulamast!!!!!!! Kasutatud kirjandus · Vikipeedia · Eesti legendid · · Vanalinnapäevad

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
309
pdf

Upstream B2 teacher

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
21 allalaadimist
thumbnail
309
pdf

Upstream intermediate b2 teacher's book

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
235 allalaadimist
thumbnail
309
pdf

Inglise keele õpik

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
142 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ettevalmistav periood

Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt.  Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“.  K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule.  Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937)  Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt.  Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt.  Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt  Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus.  Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti lastekirjanduse ajalugu

Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936. Loodus- ja loomalood, autoriteks Richard Roht, Karl Ristikivi, August Mälk, A.H. Tammsaare jt.

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
1168
pdf

Liha töötlemine

Graciela Vignolo, Cecilia Fontana, and Silvina Fadda 23. Restructured Whole-Tissue Meats 399 Mustafa M. Farouk 24. Functional Meat Products 423 Keizo Arihara and Motoko Ohata PART III. Controls 441 25. Physical Sensors for Quality Control during Processing 443 Marta Castro-Giráldez, Pedro José Fito, Fidel Toldrá, and Pedro Fito 26. Sensory Evaluation of Meat Products 457 Geoffrey R. Nute 27. Detection of Chemical Hazards 469 Milagro Reig and Fidel Toldrá 28. Microbial Hazards in Foods: Food-Borne Infections and Intoxications 481 Daniel Y. C. Fung Contents vii 29

Inglise keel
21 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Roger Federer

Roger Federer Roger Federer [rdr] (* 8. August 1981 in Basel) ist ein Schweizer Tennisspieler. In seiner bisherigen Karriere gewann Federer die Rekordanzahl von 17 Grand-Slam- Turnieren im Einzel und beendete die Jahre 2004, 2005, 2006, 2007 und 2009 an der Spitze der Tennis-Weltrangliste. Insgesamt gewann Federer bisher 78 Titel im Einzel und acht im Doppel. Federer ist der einzige Spieler, der dreimal in seiner Karriere drei Grand-Slam-Titel in einer Saison gewann. Dies gelang ihm 2004, 2006 und 2007. Zudem ist der Schweizer einer von sieben Spielern, die im Laufe ihrer Karriere alle vier Grand-Slam-Turniere mindestens einmal gewannen und neben William Renshaw und Pete Sampras mit sieben Titeln Rekordsieger des Tennisturniers von Wimbledon. Federer wurde in den Jahren 2005, 2006, 2007 und 2008 zum Weltsportler des Jahres gewählt. Bereits zu aktiven Zeiten wird Federer von Tennisexperten zu den besten Spielern in der Geschichte dieses Sports gez�

Saksa keel
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa

nooreks. Mefisto Saab võrgutda Fausti noore Mefisto on õnnelik, arvab et tüdrukuga. võidab selle kihlveo. Margareta Margareta oli vaimustatud Fausti välimusest. Mefisto Mefisto kiidab Martat. Marta on vaimustatud. Valentin Mõistab hukka õe käitumist. Valentin saab teada, et kõige taga on Marta ja sõimab teda avalikult kupeldajaks. Kirjestus Toomkirikus Kuri vaim ennustab dragöödiat. Mefisto Pakkus põgenemisvõimalust võluratsudel. Margareta Välimus viis ta hukka. On süüdi oma laste, ema ja

Eesti keel
113 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Arved Viirlaid Ristideta hauad

Arved Viirlaid „Ristideta hauad” Esimene osa Esimene peatükk Oli sügis ning tihe töö põllul käis. Taavi Raudoja tuli Hiie tallu. Teda võttis vastu Hilda, kes ruttu ka teisi soovis külalisest teavitada. Hilda saatis Taavi ruttu lakka. Peagi kostus õue sõitva auto mürinat. Need olid venelased, kes taludest viina otsisid. Kurttumm Aadu ronis lakaluugist sisse. See tõmbas venelaste tähelepanu lakale. Roosi Marta päästis Taavi mehed endaga kaasa viies. Sõjast tulnud mehi, kes koos Taaviga koju tulid oli (peale Taavi) veel neli (üks nendest kergelt haavatud). Taavi sõi hoolega ning läks meestega sauna. Saunas oldi nii kaua, et perenaine neid sööma pidi kutsuma. Haavatud mees, Värdi, oli abivalmi Taavi vastu tõre. Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed

Eesti kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sõda ja Saaremaa

5. detsembril 1941 anti Eesti territoorium üle Saksa tsiviilvalitsuse kontrolli alla ning ametisse asusid Saksa tsiviilametnikud. Eestimaa kindralkomissariks määrati ametisse Karl-Siegmund Litzmann. Kindralkomissariaadi koosseisus moodustati seitse piirkonnakomissariaati. Saare ja Lääne maakond moodustasid koos Kuressaare piirkonnakomissariaadi. Piirkonnakomissariks määrati Holsteinist pärit maanõunik Heino Schröder (Amtsblatt, 1942, 1, 3). Haapsalus asus piirkonnakomissari büroo. Piirkonnakomissarile alluvas aparaadis oli Kuressaares vaid paar sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate valdkondade kureerimiseks määrati ametisse Saksa sonderführerid, kes pidid jälgima Saksa riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal Rahva hulgas olid levinud kahtlused, et Nõukogude okupatsioonivõimud on vähemalt osa arreteerituid koha peal hukanud

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

tehakse A. H-le mao-operatsioon. A. H abiellub Käthe Hanseniga, sest ajalehte oli pandud teade, et antud isikud on kihlunud, kuid Tammsaare sellest midagi ei tea. Päts soovis Eesti tuntumale kirjanikule midagi kinkida ­ talu ­ Lagle talu, kuid Tammsaare seda talu ei saa. Võib arvata, et Päts kartis Tammsaare keeldumist. Albu valda tekib esimene Tammsaare kuju ja juba ta elu ajal ­ tavaliselt ei panda elu ajal kirjanikele kujusid. o Friedebert Tuglas A. H. Tammsaare (1918) o Marta Sillaots A. H. Tammsaare looming (1927) o Karl Mihkla, A. H. Tammsaare elutee ja looming (1938) o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H

Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni. "Nana" , "Söekaevurid!" ·· Zola näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus "Jutud Ninonile" (1864). Filosoof Taine'i ja Goncourt'ide mõju all pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik romaan oli "Thérèse Raquin" (1867; e k 1930 pealkirjaga "Sa ei pea mitte abielu rikkuma", tlk Marta Sillaots; e k 1988, 1999 tlk Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (1871­1893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud kiri "Ma süüdistan" (1898), milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfus'd, kes poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi mõistetud

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
11
doc

,,Väikesed metslased”

galantsele õukonnaromaanile. 4 Sarja raamatud ilmumise kronoloogilises järjestuses: 1955 Ivan Jefremov "Oikumeeni äärel" (tõlkija Bruno Betlem) 1956 JAMES FENIMORE COOPER "HIRVEKÜTT" (TÕLKIJA JOHANNES SEILENTHAL) MARK TWAIN "PRINTS JA KERJUS" (TÕLKIJA VALTER RUMMEL) MARK TWAIN "TOM SAWYERI SEIKLUSED. HUCKLEBERRY FINNI SEIKLUSED" (TÕLKIJAD ANNA BERGMAN, MARTA SILLAOTS) WALTER SCOTT "IVANHOE" (TÕLKIJA JANA LINNART) VLADIMIR OBRUTSEV "SANNIKOVI MAA" (TÕLKIJA LEONID MÄTING) JULES VERNE "SALADUSLIK SAAR" (TÕLKIJA SILVIA TUI) RUVIM FRAERMAN, PAVEL ZAIKIN "MAADEUURIJA NING MERESÕITJA KAPTENLEITNANT GOLOVNINI ELU JA EBATAVALISED SEIKLUSED" (TÕLKIJA LEONID PARASIN) NIKOLAI TRUBLAINI "KUUNAR "KOLUMBUS"" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) GEORGI BRJANTSEV "JÄLJED LUMEL" (TÕLKIJA NEEME ROOSE) JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI)

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" ­ kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad.

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

,,Hõimud" teatriarvustus ,,Kurt Kuuleb"

Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt

Eestikultuurilugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti haridusolude mõjutajad 18.

Eesti haridusolude mõjutajad 18.-19. Sajandil Marta Karu Eesti on olnud mitmeid sajandeid võõrvõimu all- nii sakslaste, taanlaste, rootslaste, venelaste. Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis

Eesti ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Nimed marmortahvlil-filmi põhjal

tõusid, haarasid relvad kodumaa kaitsmiseks ja oma riigi iseseisvuse eest võitlusse astusid. Lugu algas sellega, et koolipoisid panid Eesti lipu raekoja torni ja kella seisma. Peale seda said nad kokku: Ahas, Käsper, Konsap, Kohlapuu, Martinson ja Tääker. Nad arutasid, kes lähevad sõtta. Tääker ei tahtnud sõjas osaleda. Ta jooksis klassist välja. Ahas jooksis talle järele ja põrkas ootamatult kokku Martaga. Nii algas Ahase ja Marta tutvus. Esimene lahing sõjas ebaõnnestus, sest poisid lõid kartma ja põgenesid punarumeenlaste eest. Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahingu ja seda mindi tähistama kirikusse, kus oli pidu. Sellel õhtul läks Ahas Marta juurde. Varahommikul suundus Ahas tagasi kirikusse. Sinna jõudes avastas ta sealt punased. Samal ajal, kui Ahas kirikus oli, rööviti Marta

Eesti keel
155 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tutkimuksen tausta ja aihepiiri

eri näkökulmista. Hankkeesta vastaa professori Pirkko Muikku-Werner (Itä-Suomen yliopisto). Muut tutkijat ovat apulaisprofessori Annekatrin Kaivapalu (Tallinnan yliopisto), professori Maisa Martin (Jyväskylän yliopisto), professori (emeritus) Håkan Ringbom (Åbo Akademi) sekä väitöskirjaansa tekevä Hanna-Ilona Härmävaara (Helsingin yliopisto); perustutkinto-opiskelijoista Maria Heinonen opiskelee Itä-Suomen yliopistossa ja Marta Mark Tallinnan yliopistossa. Tutkimuskysymykseen 1 liittyviä asioita tutkivat ensisijaisesti Kaivapalu, Ringbom, Heinonen, Mark, Martin ja Muikku-Werner; tutkimuskysymyksen 2 aiheita käsittelevät Härmävaara ja Muikku-Werner, tutkimuskysymyksen 3 aiheita Kaivapalu, Ringbom ja Martin sekä tutkimuskysymyksen 4 aiheita Muikku-Werner ja Kaivapalu). Hakijoiden perehtyneisyys aiheeseen Hankkeen senioritutkijat ovat pitkän linjan toisen kielen omaksumisen ja suomi/viro

Soome keel
2 allalaadimist
thumbnail
6
docx

6 klassi materjal

- Kaubamaja ­ polikliinik ­ haigla - Staadion - mälestussammas ­ Turg . Nimetav kääne. Vene keeles on kuus käänet. Esimene on nimetav kääne, mis vastab küsimustele ? ­ Kes? ? ­ Mis? Oleviku vormi on vene keeles tavaliselt ei kasutata. Kui sa tahad teada, siis küsid ? ­ Mis see on? ? ­ Kes see on? Ja vastad . ­ See on muuseum. . Tere, minu nimi on Toivo. Kuidas on sinu nimi? Marta. Väga meeldiv. Minul samuti. Mis see on? Teater. Kes see on? See on vanaisa. Mis see on? Haigla. . . , « ». , , . . . . , ? 3. ? Kuidas läheb? Paljud küsivad pärast teretamist Kuidas läheb?. ? - Kuidas läheb? Tavaliselt järgneb lühike vastus. . ­ suurepäraselt . ­ hästi . ­ pole viga . ­ halvasti . ­ nagu alati

Vene keel
70 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Sõna on kui...

siis on see sinu jaoks sel hetkel justkui kõige suurem kiitus üldse. Kiidusõnadega kaasneb kõrgem enesehinnang ning parem tuju. Sõnaga saab inimest ülistada. Selleks, et kedagi tunnustada, ei pea teda kiidusõnadega üle külvama, vaid piisab ka mõnest tunnustavast sõnast. Näiteks minu endises koolis oli väga range kunstiõpetaja, kes naljalt üle kolme hinnet ei pannud. Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: ,,Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.". Hea sõna võib anda tiivad. Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale. Sõnaosavat vestluskaaslast on alati nauditav kuulata. Kooliski kujunevad lemmikuteks need õpetajad, kes oskavad oma ainet seletada värvikalt, mitte kuivalt vaid fakte esitades. Igas sõnas peitub võim

Eesti keel
4 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann ­ Paul Pinna Mathilde ­ Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander ­ Albert Üksip Tiit Piibeleht ­ Hugo Laur Liina ­ Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime.

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ringhäälingu ajalugu

Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor. Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192.7 esimene kirjandussaade: Karl AstRumori pooletunnine loeng. Ka kirjandusõhtud: eemärk pidada meeles kirjanike tähtpäevi. Estvedajaks Felix Moor, abilsteks Paul Viiding, Marta Sillaots, Paul Rummo. Lisaks pooletunnised lugemistunnid, autoritunnid. 1935 korraldati kirjandusaasta, mis kajastus ka raadios. Kuulajatel oli kirjanduse vastu suur huvi, 1939. oli kirjandussaadete maht kasvanud 83 tunnini (2,6% saatekavast). Kasu oli neist saadetest nii kuulajatele kui ka kirjanikele, kes said end rekaamida. 1. 4. 5. Kooliaadio Esimene lastetund oli eetris 1927. aastal, kui Felix Moor luges ette Jüri parijõe jutustuse ,,Katkine kruus",

Meedia
29 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi). 1899 astub G Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpeta seda. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Jääb Tartusse 1907-1911, võtab eratunde ja õpib iseseisvalt. Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", 6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud)

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6 Sillaots oli õpilastele omamoodi vaimne ema, kes paar aastat hiljem sattus viieks aastaks Sverdlovski oblasti vanglasse. Peale Lennarti külastasid kirjanikku ka teised tulevased Eesti silmapaistvad inimesed. Need olid helilooja Eino Tamberg, akadeemikud Erast Parmasto ja Hans Trass, arhitekt Boris Mirov (1929-1996), rahvaluuleuurija Ruth Mirov, fennougrist Valmen Hallap (1928-1987) ja prantsuse kirjanduse asjatundja Leili-Maria Kask (1928-1996)

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lisl Lindau

Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 1931­1934 Draamastuudio teatris, 1934­1936 "Vanemuises", 1936­1937 "Estonia" teatris, 1937­1941 Tallinna Töölisteatris, 1947­1966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 1966­1985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 1936­1941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau ­ vend Linda Lindau ­ õde Anne-Kristi Uuli ­ tütar Jaan Lindau ­ isa Liina Lindau ­ õde Liisa Lindau ­ ema Voldemar Lindau ­ vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid?

käivet suurendada. Kindlasti paljude positiivseks eeskujuks on Armin Karu, kes on Eesti rikkaim ja edukaim ärimees. Tema kasiinoärid õitsevad ja inimesed proovivad püüelda sellise edukuse poole. Äri alustamine on alati kõige raskem ja ei pea looma suuri äriimpeeriume. Tuleb alustada vaikselt ja aja möödudes ning kogemuse kasvades alles suunduda niinimetatud suurte meeste mängumaale. Näiteks Marta Vaarik on minu silmis edukas ettevõtja ja positiivne eeskuju. Ta alustas väikese vintage- riiete poekesega, kus ei käinud just palju ostlejaid. Aja möödudes poe maine kasvas ja nüüd avas ta oma ööklubi, mis toob kindlasti rohkem raha sisse. Positiivsus on erinev, inimeste väärtused on erinevad. Perfektsionistid, auahned, rahahimulised tahaksid olla tipus ja nende ainus positiivne eeskuju ongi isik tipus. Lihtsamate

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Diana Leesalu „Mahajäetud maja“

kõrvalkorteritesse elama ja ka samas kooli käima. Joonasel polnud vendi ega õdesid ja ta vanemad olid väga tihti kaua tööl. Sellistel aegadel pani Martini ema ta voodisse. Joonas ei mõistnud absoluutselt tüdrukuid. Tema vanemad kingivad talle kogu-aeg uusi 15 riideid ja ta ei salli endast nooremaid (ta tegi erandi ainult Martini õele) Martin: Martin oli üheksaastane poiss, kelle parim sõber oli sünnist saati Joonas. Martinil oli 2 õde- Siiri ja Marta. Martini ema oli kodune. Tema lemmikmäng oli Tetris mille ta igale poole kaasa võttis ning kui see tal laagrisseminnes maha jäi, oli ta väga kurb ja enda peale kuri. Mini-Martin: Martin, keda kutsutakse raamatus Mini-Martiniks kuna ta oli väiksem kui teine Martin. Tal polnud vanemaid ja ta elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis

Eesti kirjandus
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun