1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40
- 8 vs 20 TCP - UDP , UDP . 26. Datagramm and virtuaalahelatega vorgud - , . , . . , . , . : 1) . 2) . , , "" , , . . 3) . , , . - , , . .. , . . , . .. , , . 27. Marsuutimine - , , - . . . , ( ) . ( ) (-) 28.Link state marsruutimisalgoritm , 2 : -. , . : , - ( .-) 29. Distance vector marsruutimisalgoritm- - . 2 : -. . : , . , . , / ( , ) , , . . : . , . 2 : , , 30
Protokoll iga kord. pakett on vaja edasi saata. reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. Saatja ja vastuvõtja samad Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale 27.Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Tänu küpsistele Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" rada (ruuterite jada) läbi võrgu alguspunktist lõpppunkti. Marsruutimise
(8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops), hind(maksuvus), viide(ajalisedviited), läbilaskevõime. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui
Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia,
Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot
Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad pakettid läbida erineva teekonna. Datagrammvõrgud kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) 27. Marsuutimine Võrgukiht peab otsustama, millise teekonna paketid läbivad. Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" tee alguspunktist lõpp-punkti. Headuse mõõtmine võib käia mitme mõõtme järgi, näiteks hinna, usaldusväärsuse, teekonna pikkuse, delay'de jms järgi. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimisteekonna kindlaksmääramine ja pakettide transport. Kui pakettide transport võib olla üsnagi triviaalne, siis marsruutimisteekonna kindlaks
mingisugust kanalit ja ruuterid ei tea mingit infot virtuaalahelate kohta (sest neid lihtsalt pole). Kui pakett pannakse teele, siis iga ruuter, mis jääb tee peale vaatab vastuvõtja aadressi ja paneb selle kokku oma tabelis oleva lingi liidesega. Ruuteri tabelid ei hoia mitte kõiki IP'sid, mis maailmas on vaid sisuliselt hoiavad nad IP'de vahemikke. Vahe virtuaalahela võrguga on ka see, et datagramm võrgu puhul võivad pakettid läbida erineva teekonna. 27. Marsuutimine Võrgukiht peab otsustama, millise teekonna pakettid läbivad. Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" tee alguspunktist lõpp-punkti. Headuse mõõtmine võib käia mitme mõõtme järgi, näiteks hinna, usaldusväärsuse, teekonna pikkuse, delay'de jms järgi. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimisteekonna kindlaksmääramine ja pakettide transport. Kui pakettide transport võib olla
(datagrammi edastustabel). Kuna aadresse on idiootselt palju, siis ruuteritel on öeldud et kui IP aadressi prefiks on X kuni Y vahemikus, siis minge linki 0, kui M-N vahemikus, siis linki 1 jne. Ehk ruuter ei vaata kust pakett tuli vms, vaid vaatab sihtkoha IPd ja vaatab oma marsruutimistabeli vahemike. On ka üks link mis on mõeldud kui IP prefix ei sobi ühegagi ruuteri omadest. Mis neil siis vahet on? (kes inglise keelt ei oska, siis võin oma võimetekohaselt tõlkida). 27. Marsuutimine Musta kasukaga Pugile pühendatud küsimus Pmts, kui loengus mäletate, olid mingid sõõrikud (need on ruuterid), mis olid omavahel ühendatud ning nende vahel olid numbrid. Üldjuhul minnakse läbi sõõrikute, mille vahel on kõige väiksem number. Võtta neid numbreid kui ressursikulu. Nende numbrite summa, mis tee peale jäävad on pmts “tee hind” (cost of path). Marsruutimisalgoritmid leiavad ise, mis kõige “odavam” tee on. Maksumus (cost) võib alati
Internet: * Andmevahetus arvutite vahel, „elastne“ teenus, puuduvad ranged andmete levikuaeja nõuded * „Targad“ lõppkasutajad, suudavad kontrollida, vigadest taastuda * Võrk lihtne, komplekssus võrgu servades * Mitmed ühendusviisid erinevate omadustega ATM: * Arenenud telefonindusest (kindlad ajalised nõudmised, vajalik garanteeritud teenus) * Keerukus võrgu sees, otspunktid „rumalad“ (telefoniaparaadid) 30. Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad Eesmärk – leida andmete jaoks „hea“ tee lähtepunktist sihtpunkti läbi marsruuterite. Kasutatakse graafiteoreetilist abstraktsiooni: sõlmed – ruuterid, kaared – füüsilised ühendused Tee „headus“ tähendab reeglina madalat ühenduskulu (rahalist, ajalist, väheste ummikutega). Strateegiad: Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid).
See tähendab seda, et marsruut on paika pandud ja paketid liiguvad kindlat marsruuti mööda ning ei pea igas võrgusõlmes eraldi marsruuti küsima, aga konkureeritakse kõigi teiste pakettidega selle tee peal ehk ei hõivata kogu resurssi endale. Näiteks ATM võrkudes kommutatsioonisõlmed ei tea sihtpunkti aadressi, vaid teavad kust tuleb pakett ja kuhu see tuleb edasi saata. Selle võrra on aadress väiksem ja marsruutimisotsust lihtsam ja kiirem teha. 27. Marsuutimine Meil peab olema mingi algoritmi järgi tabel ja tabelis on väljad, mille järgi tehakse otsus, kuhu pakett edasi saata. Marsruutimisprotokollide informatsiooni järgi tehakse valmis tabel. Algoritmi ei täideta iga paketi jaoks. Iga paketi jaoks võetakse informatsiooni tabelist ja kui tekib vajadus siis see tabel arvutatakse uuesti ümber ja siis edasine marsruutimine toimub läbi tabeli. Kui pakett saabub, siis vaadatakse aadressi välja või siis virtuaalkanali identifikaatori välja.
annaabi.ee 
