VLSM - Variable Length Subnet Mask - lubab sama võrgu sees kasutada erineva suurusega alamvõrke IP-aadresside jaotamine IP-aadresse jaotatakse CIDR meetodil Hierarhiline süsteem, põhiregistriks (Internet Registry System) on IANA IANA-le alluvad regiinaalsed Interneti registrid RIR-d RIR-le alluvad kohalikud internet registrid LIR (Local Internet Registry) Marsruutimine Igal hostil ja marsruuteril on marsruutimistabel Marsruutimisotsus tehakse sihtaadressi põhjal Kui saaja host on samas (alam)võrgus, saadetakse otse vastuvõtjale Kui saaja host on erinevas võrgus, kui saatja, saadetakse IP pakett vastava marsruuteri kanalikihi aadressile Marsruutimistabelis on kirja iga teadaoleva võrgu (või võrgugrupi) jaoks o võimalik, sest IP-de võrke on võimalik hierarhiliselt grupeerida
Kommutaator saab aru, mis on tema külge ühendatud, tunneb ära seadme MAC-aadressid, seega info ei jõua igasse jaama. A saab infot saata B-le samal ajal kui D saab saata infot E-le. Sild – sild kahe või enama LANi vahel. saab töötada kahte moodi: kas võtab kogu paketi vastu ja saadab kuhu vaja või hakkab kohe info saades seda edasi saatma (enne, kui terve pakett lõplikult käes on). Võib tekkida viga, sest veakontroll on alles paketi lõpus. Silla sisse tuleb teha marsruutimistabel, mis ütleb , mis arvutid kus domeenis asuvad. Puudus: teised arvutid peavad arvuti MAC-aadressi teadma. Kui keegi ostab uue arvuti, on vaja see registreerida. Parem võimalus: MAC-pärises on nii sihtkoha kui ka saatja aadress. Alguses on sild tühi. Kui infot saatma hakatakse, siis sealt saadakse nii saatja kui ka saaja aadressid. Kui sild ei tea, kuhu paketti saata, siis ta kopeerib seda kõikidesse oma portidesse -> sõnum võib hakata lõputult korduma
numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub. Kui NAT marsruuteri taga asub server siis tehakse nii ,et NAT marsruuter edastab kogu sissetuleva info alati serverile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP + RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks
Üle vaadanud paketi loogilise sihtaadressi, otsustab marsruuter, kas ta teab või ei tea, kuidas seda paketti edasi saata. Kui marsruuter ei tea järgmist sammu, siis pakett tavaliselt kustutatakse. Vastasel korral aga saadetakse pakett edasi, muutes sihtkoha füüsilist aadressi. Niisugune protsess toimub seni, kuni pakett jõuab lõplikku sihtkohta. IGP Interior Gateway Proto (kogu protokollide hulk) RIP - Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll" Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. IGRP - Interior Gateway Routing Protocol, "siselüüsi marsruutimisprotokoll" IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma
töötavad marsruutimisalgoritmid. Keerukamad marsruutimis-algoritmid võivad kasutada mitme eri mõõdu kombinatsiooni. Mõõdumuutujatena võidakse kasutada teepikkust, usaldatavust, hilistust, ribalaiust, koormust, sidekulusid. 23. Marsruutimise protokollid Autonoomsüsteemide sisese suhtluse protokollid. RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks
Distantsvektori algoritm: Iteratiivne, kus iga kohalik (local) iteratsioon toimub, kui: ● Kohaliku lingi maksumus muutub ● Naabrilt sõnum DV uuendamiseks Distributeeritud: ● Iga sõlm teavitab naabreid ainult siis, kui nende DV muutub (naabrid siis teavitavad oma naabreid, kui vaja (ehk kui nende tabel veelkord optimeerub)). Iga sõlm ootab naabersõlmelt sõnumit, arvutab oma tabeli ning kui midagi on muutunud, teavitab naabreid. Marsruutimistabel. Pilt võib tunduda esialgu kirju, aga põhimõtteliselt iga sõlm täidab tabelis enda rea ning edastab selle oma naabritele. Kokku kombineeritakse optimaalne edastustabel. 30. Hierarhiline marsruutimine Punase kasukaga Pugile pühendatud küsimus Suurus: 600 miljonit ruuterit. Kui kõik ruuterid teaksid kõiki marsruute, siis tekiks selline ajuvähk, et universum vajuks kokku. Seepärast on ruuterid jaotatud autonoomseteks süsteemideks (autonomous systems) [AS].
Lokaalset informatsiooni Vaatame, milline väljund on vähem koormatud ja läbi selle saadame paketi teele ja las siis edasi marsruuditakse teda kuhugi 3) Naabrite käest 4) Marsruudi ehk tee pealt 5) Kõigi käest Kõik saadavad kõigile informatsiooni. Infot uuendatakse ja kogutakse pidevalt, mingi perioodi tagant, siis kui toimub võrgus suurem koormuse muutus või siis kui toimub mingi võrgu topoloogia muutus. Fikseeritud marsruutimine Marsruutimistabel on fikseeritud ja paika pandud ja kogu edaspidine marsruutimine toimub tabeli järgi ja seda tabelit ei uuendata enne, kui tekib vajadus kogu marsruutimist ümber korraldada. Seda kasutatakse tööstusvõrkudes, sest seal on seadmete asukohad kindlalt paigas, kuni süsteem töötab. Kontorivõrkudes aga pidevalt võib midagi muutuda, kui keegi tuleb oma sülearvutiga ja paneb selle võrku või pannakse näiteks üks ruuter juurde ja 5
Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime Strateegiad: fixed routing on reguleeritud, 5.OSI mudel File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21. Kasutatakse failide transportimiseks. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja kuhu mingist sõlmest minna saab (marsruutimistabel). Flooding üleujutamine. Random saadetakse sinna kuhu juhtub. Adaptive Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti oma asukohta kohanduv. Kasutatakse, kui on ummistus või ebaõnnestumine. ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid
Nagu RIP, on ka OSPF projekteeritud IETF'i poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol). //// OSPF'i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon. //// Erinevalt RIP'ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF'i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP'i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF'i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele
poolt ühena mitmest siselüüsi protokollist (IGP - Interior Gateway Protocol). //// OSPF’i kasutades saadab host niipea, kui ta saab andmeid muudatuste kohta marsruutimistabelis või avastab muudatuse võrgus, multiedastuse meetodit kasutades selle informatsiooni otsekohe kõigile teistele võrgus asuvatele hostidele, nii et neil kõigil on alati marsruutimistabelites ühesugune informatsioon. //// Erinevalt RIP’ist, kus alati edastatakse kogu marsruutimistabel, saadab OSPF’i kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele
Marsruutimisprotokollid (RIP, OSPF ja BGP) RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued advertisementid ja naabrid saadavad need omakorda edasi ning teade mõne sõlme ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF Open Shortest Path First kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga. Suuremates võrkudes kasutatakse hierarhilist OSPFi, kus võrk
34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP Routing Information Protocol kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber ,,surnuks" ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued advertisementid ja naabrid saadavad need omakorda edasi ning teade mõne sõlme ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF Open Shortest Path First kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga. Suuremates võrkudes kasutatakse hierarhilist OSPFi, kus
Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP RIP – Routing Information Protocol – kasutab Distance Vector algoritmi. Marsruuterid vahetavad distantsvektoreid iga 30 sekundi tagant (saadetavaid teateid nim advertisementideks, neid saadetakse UDP pakettidena). Iga advertisementiga antakse edasi marsruut kuni 25 sihtvõrguni. Kui naabri käest 180 sekundi jooksul advertisementi ei saada, kuulutatakse naaber „surnuks” ning kõik marsruudid, mis käisid antud naabri kaudu, kehtetuks. Sel juhul (marsruutimistabel muutus) saadetakse kohe ka kõigile naabritele uued advertisementid ja naabrid saadavad need omakorda edasi ning teade mõne sõlme ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIP marsruutimistabeleid haldab rakenduskihi (OSI 7. kihi) protsess route-d (deemon-protsess). RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF – Open Shortest Path First – kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm
annaabi.ee 
