üksikuid kohtvõrke. Silda saab kasutada ka võrgu tükeldamiseks. Saab eraldada kas osa arvuteid või osa mingist võrgust, et see ei koormaks terve asutuse võrku. Silla ülesanded Suurendada võrgu mõõtmeid. Suurendada võrgu maksimaalset arvutite arvu. Ülekoormatud võrkude tükeldamine. Ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid. Ühendada eri tüüpi võrke (Etherneti ja Token Ringi). Silla ülesanded 2 Sild koostab marsruutimise tabelit ja selle alusel hakkab toimuma andmete edastus. Silla marsruutimise tabel on tühi tema töö alustamisel ja see täieneb vastavalt andmete saatmisele. Tabeli koostamisel pannakse kirja nii päringu saatja kui ka vastuse saatja aadressid. Silla ülesanded 3 Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch
| Lilleaed | | Rita | Rehv | Betoonitd | 4 | Rohi | | Janek | Jooksik | Bioloogia | 4 | Leht | | Jane | Jnes | Catering | 4 | Oks | | Mart | Karu | CCNA1-arvutivrkude alused | 5 | Kadaks | | Kati | Karummm | CCNA2-ruuterite ja marsruutimise alused | 4 | Okas | | Kalle | Kohin | CCNA3-Kommunikatsiooni alused ja marsruutimine | 3 | Mgi | | Tiia | Tuisk | CCNA4-Laivrgu tehnoloogiad | 4 | Org | +---------+----------+------------------------------------------------+------- +----------+ 24 rows in set (0.00 sec) 8. Väljasta vaid õpilaste õpitulemused (õpilase ees- ja perenimi, aine nimetus, hinne ja õpetaja perenimi), kes on saanud hindeks 4 või 5.
tipptund suurima sidemahuga tund ööpäevas (15 min. täpsus) seadmete hõivatus siin vaadeldakse kas juhtseadmete või kommutatsiooniseadmete hõivatust (näitab, milline osa kogu liiklus intensiivsusest hõlmab konkreetseid seadmeid). 10. Sideliikluse mõõtmine; liiklusmaatriks; mõõtetulemuste analüüsi meetodid. Sideliikluse mõõtmise eesmärgid on sidevõrgu projekteerimiseks ja dimensioneerimiseks alusinfo kogumine, marsruutimise alusinfo kogumine, kõnede maksustamise info kogumine. Sõltuvalt sidevõrgu tüübist mõõdetakse järgmiseid parameetreid: liikluse intensiivsust (A=h [1800 kõnet tunnis, =18003600=0,5; kõne kestus kesk. 3 min=>A=0,5*180=90 erlangi]), kõnealgatusnõuete saabumise vaheline aeg, kõnede kestused, liikluse intensiivsuse jaotust, liikluse maht teenuste järgi, keskmine bittikiirus (telefonivõrk).
Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) – Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli
omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt. 3) võrguteenuse kiht (füüsiline andmeedastus) tegeletakse marsruutimisega läbi erinevate võrkude ja läbi erinevate võrguseadmete ning tegeletakse tegelike pakettide edastusega. Siin on ka protokoll, mis garanteerib marsruudi toimimise ja tegeliku edastuse. IP abil edastatakse paketid soovitud kohta edasi ning toimivad ka erinevad marsruutimise protokollid. Marsruuterid töötavad võrgukihi peal. See on kolmekihiline mudel. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Iga kiht teeb oma tööd sõltumata teistest ja samuti iga kiht jälgib reegleid, kuidas saab ühe kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokoll See mõiste koosneb kolmest komponendist:
Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. Veakontroll
Võib tekkida vajadus iteratsioonide järele. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 157 instituut. FPGA-de loogiline implementatsioon (Tehnoloogiast sõltuv loogiline optimiseerimine ning FPGA-de füüsiline disain, paigutus) Paigutuse organiserimine põrkub koheselt probleemi otsa, kuidas hinnata tema kvalteeti, kuna reeglina puudub meil selles faasis informatsioon marsruutimise kohta. Paigutuse algoritmd kasutavad erinevad meetodeid paigutuse kvaliteedi eelnevaks hindamiseks: Ühenduslülide vahelise kauguse hindamine Halb asetus Hea asetus Distantsi mõõtmiseks võib kasutada erinevaid meetodeid Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 158 instituut.
2 signaali edastuspunkti STP. Selle soovituse eesmärgiks on lihtsustada võrgu struktuuri ja vähendada andmete kohaletoimetamise aega. Kommutaatorid SSP on omavahel ühendatud suure ribalaiusega kanaliga, mida nimetatakse transpordimagistraaliks (InterMachine Trunk, IMT). IMT kaudu antakse põhiandmevoo kõrval edasi ka osaliselt signaaliandmevoogu. Signaali edastuspunktid (sõlmed) STP tagavad juhtimisandmete marsruutimise SS7 võrgus ning edastavad seega sõnumeid SSP kommutaatorite vahel. STP seadmed toimivad juhtimispakettide kommutaatorina. Teenuse juhtimispunkt SCP osutab lõppkasutajatele täiendavaid teenuseid ja realiseeritakse eraldiseisvana. 12 Üheks selliseks teenuseks on abonendinumbrite muutmine. Realiseeritakse programmjuhitavate andmebaaasidena 24.SSP jaotus ja funktsioon 25
2 signaali edastuspunkti STP. Selle soovituse eesmärgiks on lihtsustada võrgu struktuuri ja vähendada andmete kohaletoimetamise aega. Kommutaatorid SSP on omavahel ühendatud suure ribalaiusega kanaliga, mida nimetatakse transpordimagistraaliks (InterMachine Trunk, IMT). IMT kaudu antakse põhiandmevoo kõrval edasi ka osaliselt signaaliandmevoogu. Signaali edastuspunktid (sõlmed) STP tagavad juhtimisandmete marsruutimise SS7 võrgus ning edastavad seega sõnumeid SSP kommutaatorite vahel. STP seadmed toimivad juhtimispakettide kommutaatorina. Teenuse juhtimispunkt SCP osutab lõppkasutajatele täiendavaid teenuseid ja realiseeritakse eraldiseisvana. 12 Üheks selliseks teenuseks on abonendinumbrite muutmine. Realiseeritakse programmjuhitavate andmebaaasidena 24.SSP jaotus ja funktsioon 25
3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: "Praeguseks hetkeks on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 20032004. Aadresside hulka võib võrrelda mittetaastuva loodusvaraga ressursi lõppemine tähendaks ka kogu Interneti leviku peatumist." Uus protokoll lihtsustab mitmeid marsruutimise probleeme. Üks lihtsustumise põhjus on fikseeritud pikkusega IP-paketi päise kasutuselevõtt, mis kiirendab pakettide töötlemist ja parandab marsruuterite jõudlust. Võrreldes IPv4-ga on IPv6 päise struktuur oluliselt lihtsustunud. Paljud väljad on tehtud mittekohustuslikuks ja osast isegi loobutud. Kuigi aadressi pikkus muutus, on IPv6-päise pikkus ainult poole suurem IPv4 omast. Mittekohustuslikud väljad on paigutatud eraldi päisesse, mis moodustatakse ainult vajaduse korral.
Igas seadmes on olemas oma 2)kasutada datagrammvõrgu edastust. 41. Kanalikiht. (data link layer) – jagab datagrammid ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, 31. Marsruutimine, marsruutimisstrateegiad. pakettideks. Muudab saabunud pakettid datagrammideks. mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist
võtme. See võimaldab kasutajanime ja parooli edastamist krüpteeritud kujul, et kaitsta neid pealtkuulamise eest. CHAP kasutab väljakutsele vastuse genereerimiseks MD5 räsialgoritmi 21. Pakettide marsrutiseerimise põhimõte ja protokollid. Marsruutimine on informatsiooni liigutamine mööda võrku ühest kohast teise. Marsruutimist on tihti vastandatud sildamisega, mis on üldises mõttes tegelikult sama asi. Põhiline vahe marsruutimise ja sildamise vahel on selles, et sildamine toimub OSI mudeli 2. kihis, kuna marsruutimine toimub 3. kihis. Sellise vahe tõttu on sildamisel ja marsruutimisel kasutusel kardinaalselt erinev informatsioon ning need protsessid toimuvad küllaltki erinevalt. Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui
BASIC. võrguliides ja võrguprotokollid, turvalisuse garanteerimine FORTRAN Operatsioonisüsteemi muud funktsioonid: kasutajate andmebaas, tarkvarahaldus, kettaressursside haldus, monitooring INTEGER FUNCTI0N sumto(n) IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges isum = 0 suunas. Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette DO i 10 = 0,n pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) , kust tekst tuli (saatja IP
Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid)
Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid)
mille jaoks seni aega ega ressurssi ei jätkunud INTERNET PROTOCOL (IP) IP aadress on 32-bitine arv IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik)
Ruby, C, .. Spetsiifilised rakendused: vastavalt vajadusele Versioonikontroll (CVS, subversion, git jne) IP protokoll on kokkulepe, et kuidas infot saata ja sellest aru saada tuleb. IP protokoll lubab saata ainult väikeseid tekstijuppe. Iga tekstijupi ette pannakse lisainfo (päis ehk header), mis ütleb, et: kuhu see tekst siis saata tuleb (IP aadress) kust tekst tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel; * TCP/IP pere tööhobune RFC 791 Garanteerib marsruutimise, st minemise õiges suunas Mitteusaldusväärne - ei taga kohalejõudmist Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult IP aadress 4 baiti (32bitti) Kaks põhi-protokolli, mis kasutavad IP-d. UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. TCP (transfer control protocol). Toimub kontroll. Pordid on kanalid, mille kaudu arvuti suhtleb interneti ja teiste arvutitega
Serveri poolt antakse igale 27.Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Tänu küpsistele Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" rada (ruuterite jada) läbi võrgu alguspunktist lõpppunkti. Marsruutimise Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht saadakse kliendist palju teada. kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. ,,Hea" rada tähendab enamasti talle määratud päise maha
Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid datagrammideks. Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli
34 33 Direktiiv 2001/29/EÜ 34 A. Strowel. (viide 16) Pp 18-19 17 Teenusepakkujatele teatud tingimustel ette nähtud vabastus vastutusest. Kui teenusepakkujal on ülevaade füüsilistest teenusest või seadmetest, siis see ainuüksi ei ole aluseks teenusepakkuja vastutavaks pidamiseks kellegi teise poolt toime pandud autoriõigustega kaitstud materjali edastamises. Internetiühenduse, reaalajas marsruutimise kolmandate isikute vahel, vahemällusalvestuse ja sarnase siirde- ja vahemälu pakkujad on vabastatud kahjuhüvitamisest, kui nende kasutajad panevad toime rikkumise, kuna nad ainult vahendavad rikkuvat materjali. Tarkvaramajutuse pakkujad, kelle süsteeme kasutatakse määramata ajaks kasutajate poolt autoriõigusi rikkuva materjali säilitamiseks, on kahju hüvitamisest vabastatud, kui nad eemaldavad või blokeerivad rikkumised, kui nad on nendest teadlikud või
ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal võrguseadmel ja määratakse võrgukaardile tootmise käigus. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul
autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis on ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i. Neid nimetatakse gateway ruuteriteks. Kõik gateway ruuterid realiseerivad sama protokolli, et nad oskaks üksteisega suhelda ja kõigil gateway ruuteritel on piirkonna sisesed ja piirkonna välised ruutimistabelid. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP aadress on võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6 (vt alt poolt). MAC aadress on kanali kihi aadress, mis on igal arvutil ja ruuteril on need ROM'is read-only'na olemas. See tähendab, et see püsib arvutil muutumatuna terve tema elutsükli jooksul
piirkonna välised (intra-AS) ruutimistabelid. Tuntumad piirkonna välised ruutimise protokollid – RIP ja OSPF // Tuntum piirkonna sisene ruutimise protokoll - BGP piirkondade sisestel on fookus võrgu jõudlusel. Piirkondade vahelistel poliitilised otsused võivad domineerida otsuste üle Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP IP-Aadress: võrgukihi aadress ning neid on tänapäeval kahte tüüpi IPv4 ja IPv6. 32 bitine. IP-aadressiga leiame üles sihtpunkti Seotud asukohaga! Kui reisime, siis muutub ka meie IP-aadress. Oleneb kus võrgus me hetkel oleme. MAC aadress:
saadetakse mõlemale soovijale tagasi ning tehakse ajaaken saatmiseks- kui nad aga uuesti kokku sõidavad, siis tehakse uuesti RC ja võetakse järgmised 2 bitti ning vaadatakse aja saatmise tabelit. Jne. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Datagramm, mis tuleb võrgukihi käest, pakitakse kanalikihi kaadrisse ja saadetakse mööda kanalit teele. See jõuab ruuterisse, seal harutatakse jälle lahti kuni võrgukihini. Sealt võetakse marsruutimise jaoks aadress, mille järgi tehakse marsruutimise otsus, saadakse jälle kaader ja jälle läbi kanalikihi läheb kaader uude sihtpunkti. Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B. Kui meil on teada arvuti B IP-aadress ja selle järgi meil on vaja teada arvuti B MAC aadress. IP aadressi järgi saame teada, kas arvuti B on samas võrgus või tuleb pakett marsruutida läbi mingi marsruuteri.
struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite
- füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP- aadress. See koosneb 4-st baidist ning kirjutatakse üles kujul, kus baidid on teisendatud kümnendarvudeks ja eraldatud punktidega. Näiteks, 193.40.252.216. Selline arvuti leitakse üles marsruutimise abil. Internetis on veel sellised kastid, mille nimedeks "marsruuter" ja milline sisaldab nn. "marsruutimisinfot", st. kuhu mingi Interneti host tema poolt vaadatuna jääb. Kuidas on määratud hostide nimed Internetis? IP-aadress -i kasutamine ülaltoodud kujul on tülikas. Asja lihtsustamiseks kasutatakse rakendusprotokolli DNS (Domain Name Service), mis lubab kasutajal esitada Interneti hostide nimesid näiteks nii: Raivo.postimees.ee Tippdoomen ee tähendab Eestit
annaabi.ee 
