välisesse võrku • 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) • 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) • 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) • Võrgukihi analüüsivahendid ICMP (ping) ja traceroute. ping käsk saadab paketi teele ja ootab vastust, saab teada, kas võrgusõlm töötab ja kaua läheb aega vastuse saamiseks erinevate pikkustega pakettide puhul. traceroute töötab nagu ping, aga näitab kõigi marsruuteriteni jõudmiseks kulunud aega eraldi. Võrgukihi seadmed: marsruuter, tulemüür. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab õige tee ja saadab andmeid edasi. tulemüür ehk firewall on turvaeesmärgiga seade sise- ja välisvõrgu vahel, mis piirab liiklust andmetele, mis ei peaks sealt läbi liikuma. Piirab suvalise Interneti kasutaja sisenemist sisevõrku/kohtvõrku. Võib olla riistvaraline, tarkvaraline või mõlema kombo. IP-datagramm ja selle päis. Paketi eluiga TTL
igasse võimalikku sihtkohta (mitte lõpp sihtkohta vaid järgmise marsruuterini ). Kui uus marsruuter ühendatakse võrku siis ta saadab vastava ,,hello" sõnumi ,mille vastuseks on teiste poolt oma IP aadress. Ning kõik võrguseadmed jagavad omavahel oma teadmisi. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Distantsvektori puhul ei tea iga marsruuter võrgust kõike vaid märgistab oma distantsid teiste marsruuteriteni. Marsruuterite vahel liiguvad infosõnumid ,millega antakse edasi teavet ,et kelle kaudu saab mingisse sihtkohta kõige kiiremini. Vastavalt tekkivale tabelile teeb iga marsruuter otsuse. 30. Hierarhiline marsruutimine + Distantsvektori ja Link State puhul salvestavad marsruuterit informatsiooni teiste marsruuterite kohta. Kuid kui kasvab võrgu suurus siis kasvab ka selle informatsiooni maht kuni lõpuks hakkab see liialt võrku ummistama ja marsruuteritele üle jõu käima.