12. Ajalised viited võrkudes.Seotud andmete töötlemise ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab järjekordadega. Ruuter ei saa paketti enne töötlema hakata kuni nähtud vali identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse vahetult endast ülalpool olevat kihti. OSI seitse kihti on terve pakett on kohal. Marsruuteritel on selleks puhvrid, kuhu otsast peale. Vastuvõtja jälgib saabunud pakettide järgmised (alustades kõige alumisest ehk füüsilisest kihist): 1. kogunevad paketid, mis ootavad oma järjekorda, et ruuterid järjekorranumbreid. Kui saabunud paketi järjekorranumber füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise nad edasi saadaks. Kui puhver saab täis, ignoreeritakse teisi näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada
Erinevalt RIP-st saab OSPF töötada hierarhias. Sellest aga oli juttu hierarhilise marsruutimise peatükis. Erinevused Intra - ja Inter -AS marsruutimise vahel. Õigused: Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 35. Marsruuterid + Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on
Sellest aga oli juttu hierarhilise marsruutimise peatükis. Erinevused Intra - ja Inter -AS marsruutimise vahel. Õigused: Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 12 24. Marsruuterid Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse
Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne pärast
kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. //
ta vaatab oma marsruutimistabelist IP aadressi järgi, kus arvuti B asub. See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter, mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress).
See tähedab, et tal on vaja teada, kas B asub temaga samas võrgus või mitte ning selle saab ta teada võrgumaski järgi. Kui võrgumaskid on samad, siis tähendab, et nad on samas võrgus. Kui A ja B ei ole samas võrgus, siis A vaatab oma marsruutimistabelist, et milline on see ruuter (gateway), mille kaudu ta pääseks B-ni saatma. Siis ta saab teada marsruutimistabelist, et selleks ruuteriks on R. Marsruutimistabelid on nii marsruuteritel kui ka hostidel. Selleks, et ruuterile R saata on vaja tema MAC aadressi. Me ei saada mitte IP aadressiga R-ile ehk IP tasemel see pakett jääb samaks. IP tasemel on kaks aadressi ( arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress). Selleks et R-ile saata on vaja teha kanalikihi pakett, mille sees on kaks MAC aadressi. Kui pakett jõuab ruuterini, siis harutatakse lahti jälle IP osa (kus on arvuti A IP aadress ja arvuti B IP aadress)
annaabi.ee 
