message) Kõigil võrguseadmetel on süsteemikell. Tehniliste ajamõõtmise ebatäpsuste tõttu pole seadmete kellad omavahel sünkroonis. Ajatempli sõnumid aitavad ajakriitilistel rakendustel üle võrgu suhelda. Ajatempel kajastab keskööst (GMT põhjal) möödunud aega millisekundites. Sünkroniseerimiseks saadab andmeedastuse algatav seade ajatempli. Vastusesse lisatakse ajatempel sõnumi saabumise ja tagasi lähtestamise kohta. Marsruuteri kuulutus ja marsruuteri leidmise palve (inglise keeles Router advertisement and Router solicitation message) "Marsruuteri kuulutus" teavitab võrguseadmeid enda olemasolust ja edastab IP-aadressi. Marsruuterid edastavad seda sõnumit regulaarselt sätetes määratud aja tagant. Võrguliikluse vähendamise huvides on sõnumi levituse intervall tavaliselt 7–10 minutit. Võrku lülituv host peaks ootama järgmist "marsruuteri kuulutust", et uuendada oma võrgutopoloogiat. Ooteaja
Kujundlikult on IPv6 aadressiruum nii suur, et sellest jätkub ligi miljon aadressi igale ruutsentimeetrile maakera pinnal. IPv6 aadressi muud eelised on kompaktne päis - see on vaid kaks korda suurem kui IPv4 päis aga samas on aadressid neli korda pikemad. Pakettide marsruutimine ● Pakettide marsruutimine toimub sihtarvuti IP aadressi abil. Marsruutimine toimub saatvas TCP/IP lõppseadmes ja marsruuteris. Mõlemal juhul peab saatva arvuti või marsruuteri internetikiht otsustama kuhu pakett edasi suunata. Selle otsuse tegemiseks saab internetikiht alginfo marsruutimistabelist. Kaks võimalikku edastusvarjanti: 1. Otseedastus (Direct delivery), mille puhul üks IP lõppseade saadab paketi teisele samas kohtvõrgusegmendis olevale lõppseadmele ja saatev seade adresseerib andmepaketi sihtarvuti MAC aadressiga. 2. Kaudne edastus (Indirect delivery) toimub üle vahendava seadme ehk
11.12.2016 Side labor 5 aruanne Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne (September 2015) Töö tegija nimi: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud
Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja tagab andmete korrektse edastuse. Router on aeglasem kui sild, sest ta peab palju põhjalikumalt töötlema andmepakette ja neid siis edastama teisele routerile. Router 4 Routerist on kasu siis kui protokollid on marsruuditavad. Marsruuditavad on: DECnet, IP, IPX, OSI, XNS, DDS (AppleTalk). Pidevalt võrku jälgides valib router optimaalse ühendustee, jättes kõrvale ülekoormatud segmendid. Silla ja marsruuteri erinevus Sild "näeb" ja kasutab ainult sõlmede aadresse, kuid mitte võrguaadresse. Sild võib tuvastada ainult ühe ühendustee võrkude vahel. Marsruuter leiab mitme võimaliku teeraja hulgast antud hetkel parima. Sild ei tõkesta levipakettide levikut. Seda teeb marsruuter, eristades mitte ainult aadressi, vaid ka protokolli tüübi. Sild-marsruuter Ühendab silla ja marsruuteri parimaid omadusi. Marsruuditavate protokollide puhul toimib ta marsruuterina.
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3
..........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192 Esimene kasutatav Teine aadress, Eelviimane Viimane aadress, aadress DHCP algus kasutatav aadress, levisaade
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.102.105 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.100.10 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.101.110.90 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 195.80.111.50 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? ISP välis võrgu aadress 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. kontrollib target hosti kättesaadavust ja kulutatud aega. 4.3.1 ARP B. Milliste protokollide päiseid ARP paketid sisaldavad? Ethernet II C
Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittide arvule (abiks veergude 3-5 täitmisel). WLAN tugijaama kasutusjuhend. Tulemused 1. WLAN tugijaama seadistamine Teine Viimane Võrgus
* Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s * Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. * Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B * Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: ********* Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 29 20:23:37 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.)
Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*106/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max
Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri
1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 2000*2500 5*106/2,1(kuna koaksiaalkaablil on 0,7c)*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz
Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti tähistamiseks. Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks nimetatakse vahepeale jäävaid server-masinaid või switche) soovitud adressaadini, kelleks antud juhul on veebiserver. Sealt saadetakse tagasi pakett 2 infoga, mis reisib arvutini 1 tagasi, aga üks marsruuteritest otsustas, et on parem saata pakett otse viimasesse marsruuterisse, mitte sama teed tagasi, kust tuli esimene pakett. Aadressiteisenduse protokoll (ARP) Protokoll IP aadressi vastendamiseks arvuti füüsilisele ehk
(algoritmiliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab
kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s 32. Kohtvõrgus kasutatakse Ethernet protokolli. Kirjeldage kohtvõrgu ehitusele esitatavaid nõudeid ning ülekantavate pakettide põhiparameetreid. 33. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B 34. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max 35
Võrgukaart arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga. Võrgukaart Järgur e. repiiter (repeater) sidekanalis ja arvutivõrgus kasutatav võimendusseade, et säilitada signaali kvaliteeti pika vahemaa korral. Järgur Sild (bridge) kaht sama protokolliga kohtvõrku ühendav seade, mida kasutatakse sageli võrgu pikkuse ja sinna kuuluvate jaamade arvu suurendamiseks. Sildmarsruuter (brouter) seade, millel on nii silla kui ka marsruuteri omadused. Lüüs (gateway) funktsionaalüksus, mis ühendab erinevaid protokolle kasutavaid võrke. Tavaliselt eriarvuti näol kindla ülesande lahendamiseks, nt. sideme loomiseks PC-de ja suurarvutite vahel.
Võrgu ulatus on 2,5 km. Kokku 2MB=16Mb=> 1,6s 2,5km l2bib kogu info 2000 korda, seega 5*10 6/2,1*108=0,0238 V: 1,6+0,024=1,624s Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 800 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Kokku 0,88MB=7,04Mb t=0,704s Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks ligikaudu olla marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v.4? 48b MAC+32b IPv4 80b*10=800b=100B Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemi edasiarenduse käigus leiab kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. 25/5=5 operaatorit max
o max 1500 baiti andmeid -> max 9000 baiti andmeid mitmekiiruselised liidesed o automaatne kiiruse valik o käsitsi kiiruse häälestamise võimalus Virtual LAN(VLAN) Kommutaatori pordid saab seadistada eraldi virtuaalsetesse kohtvõrkudesse Virtuaalsed kohtvõrgud on nagu füüsilisedki erinevates VLAN-des asuvad seadmed saavad omavahel suhelda vaid läbi marsruuteri kommutaator peab iga VLAN-i jaoks eraldi MAC-aadresside tabelit(ideaaljuhul) Moodused masinate grupeerimiseks VLAN-de vahel o kommutaatori pordi alusel o MAC-aadressi alusel kasutatakse harva o võrgukihi aadressi järgi(IP aadressi järgi) praktiliselt ei kasutata o protokolli alusel(IP,IPX,LAT jne) enam praktiliselt ei kasutata
mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid
suurem kui eest. (OSI vorguseadmes lubatud (MTU) siis vorguseade 4.kiht).Sageli moeldakse transpordiprotokolli all fragmendib ehk ka transporditeenuseid kuhu kuulub andmepakette Ülessanne aadressisidumisest: Kohtvõrgus on 10 uhest vorgusolmest Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe teise liigutav madaltaseme andmelingiprotokoll marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla mis tegelikult on OSI marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise 2.kihis.Andmelingiprotokoll vastutab selle eest et tabeli)maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP vastuvoetud v.4? andmed oleks tapselt samad mis valja saadetud. (asunkroonedastuse Kuna IPv4 on 32bitine ehk 4baidine aadress ja
· Transpordikihis on andmete ette lisatud transpordikihi päis: Telneti puhul TCP-päis, milles on kirjas lähte ja sihtpordi number. Transpordikihist antakse andmed edasi internetikihile. · Internetikihis on andmete ette lisatud internetikihi päis: lähte- ja sihtpunkti IP aadress. Internetikihist antakse andmed edasi võrgukihile. · Võrgukihis on andmete ette lisatud võrgukihi päis: järgmise marsruuteri MAC aadress. · Iga järgneva päise lisamisel käsitletakse eelmises kihis moodustatud paketti andmetena. Nii on võrgukihi paketti kapseldatud lisaks andmetele ka kahe keskmise kihi päised. · · Inimene kui info allikas ja tarbija, inimese meeleelundite ehitus: · Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid
(algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides
alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke. Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust
(algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid võivad sisaldada ka muud informatsiooni, näiteks ühenduste või teede mõõte. Selleks, et hoida marsruutimistabelites ajakohast informatsiooni, suhtlevad marsruuterid omavahel mitmesuguste sõnumite vahetamise teel. Üheks niisuguseks sõnumiks on marsruutimisvärskendus (routing update). Analüüsides kõikidelt marsruuteritelt saabuvaid marsruutimisvärskendusi, saab
● Iteratiivne: Pärast k iteratsiooni teab vähimat maksumust k-destinatsioonidele Dijsktra algoritmi notatsioon. Algoritmi valem/kood, kuidas asi toimib. Paar näidist (piltiega lihtsam aru saada): Jälgi nooli ja neid numbreid Näide 2: See tabel vist on suht tähtis, et proovige aru saada, kuidas see toimib Jubinad arvutavad kõige lühema marsruudi igasse sõlme, kus algussõlmeks on “u”. Tulemus on järgmisel pildil koos edastustabeliga. Pm lisad iga kord ühe marsruuteri juurde, a la meil on vaja jõuda u - w. Otse tee oleks X ühikut, aga kui meil oleks uv ruuterid, siis oleks tee Y ühikut. Edastustabel, kus on optimaalsed marsruudid. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Kuldse kasukaga Pugile pühendatud küsimus Bellman-Fordi võrrand (dünaamiline programmeerimine): Aeg-ajalt saadab iga sõlm oma kaugusvektori (distance vector) hinnangu (estimate) oma naabritele. Ehk - kaugus u-z leidmiseks leia u kaugus kõigist tema naabersõlmedest, leia
välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 24 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching
BGP kasutab Path Vector marsruutimisprotokolli (sarnane Distance Vector protokolliga). Iga ASi välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi
3) Vaja teada lähima ruuteri IP-aadress, et teada kuhu meie arvutist paketid lähevad, et see edasi saaks marsruuditud 4) Nimeserveri IP-aadress, kust me saame nimele vastavat IP-aadressit küsida Ühest arvutist teise paketi saatmine: Me ise olema arvuti A ja soovime saata infot arvutile B. Kui meil on teada arvuti B IP-aadress ja selle järgi meil on vaja teada arvuti B MAC aadress. IP aadressi järgi saame teada, kas arvuti B on samas võrgus või tuleb pakett marsruutida läbi mingi marsruuteri. Kui ta on samas võrgus, siis saadetud datagramm pakitakse kanalikihi kaadrisse ja kanalikihi kaadri päisesse pannakse kaks MAC aadressi (kellele ja kes) ning siis liigub see kaader kanalikihi piires A-st B-ni. Selleks on olemas ARP (address resolution protocol) tabel, et saada teada arvuti B MAC aadressi, kui me teame IP aadressi. Sellega saame küsida IP aadressile vastavat MAC aadressi. ARP tabelis on kirjas IP aadress, MAC aadress ja TTL. Kui
1.2.1.5 Kättesaadavust parandavad funktsioonid (hõlbustusfunktsioonid): kõnetuvas- tustarkvara, ekraanilugeja, ekraaniluup, ekraaniklaviatuur. 1.3 Võrgud 1.3.1 Võrgutüübid 1.3.1.1 Kohtvõrk (LAN), raadiokohtvõrk (WLAN), kaugvõrk (WAN). LAN (Local Area Network) kohtvõrk. Kohalik, harilikult firmasisene arvutivõrk, kus arvutitevaheline kaugus ei ületa 1000 m. Sellistel juhtudel on lõppseadmed omavahel ühendatud kohtvõrku. LAN pääseb internetti marsruuteri kaudu, mis haldab infoliiklust LAN-ist väljapoole. WLAN (Wireless LAN) raadiokohtvõrk, traadita kohtvõrk. Selline kohtvõrk, kus ringiliikuv (mobiilne) kasutaja saab kohtvõrguga ühendust pidada raadiokanali (traadita ühenduse) kaudu. IEEE 802.11 standard määrab ära raadiokohtvõrgu tehnoloogia. Standard sisaldab ka krüpteerimismeetodi Wired Equivalent Privacy algoritmi. Raadiokohtvõrk töötab 2,45 GHz sagedusalas, mis võimaldab suhteliselt odavalt ühendada
teha marsruuti läbi konkurendi ASi; osad teed jäävad välja reklaamimata) BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1) Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2) Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1) Input port – realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2) Switching fabric – ühendab sisend- ja väljundpordid.
kuni jõuab lõpuks sihtarvuti 50 OSI (Open Systems Interconnection) seitsmekihiline mudel valmis aastal 1984 ning on tänaseks maailma tun- tuim võrguarhitektuuri mudel. 51 Transmission Control Protocol / Internet Protocol 29 alamvõrku ja seal sihtarvutisse. Alamvõrkude vahel toimuva liikluse eest vastutavad mars- ruuterid. Iga arvuti peab teadma vähemalt ühe marsruuteri aadressi. rakenduskiht rakenduskiht application layer rakendus- tarkvara esituskiht esituskiht presentation layer seansikiht seansikiht session layer transpordikiht TCP transpordikiht transport layer
See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). 22 Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1) Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke,
annaabi.ee 
