Hellenite kultuur tekkis umbes 1000 e.m.a. Eeposed olid algselt laulud, neid loeti lauldes. Vana-Kreekas oskas iga haritud inimene üht pilli mängida ja noodikirja lugeda. Antiikaja olümpiamängud olid väga muusikalised. Sportlastele mängiti muusikat, mis aitas neil keskenduda. Need kreeka laulud mida mina olen kuulnud on olnud väga huvitavad omapärase kõla poolest. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Domineeris lärmakas marsimuusika. Gladiaatorite võitlustel ehitati vesiorel, millega elati siis kaasa gladiaatorite võitlusele. Rooma riigi langemisega hävis kõik vanamaailma kultuur. Tänu raamatutele ja varemetele teame me Rooma kultuurist. Vana aja muusikat ja kultuuri me võiks kõik natuke teada. Keltide ja hellenite kultuur oli üpriski sarnane üksteisele. Rooma muusika oli väga tagasihoidlik, erinevalt muusika tähtsuselt keltidel ja hellenitel. Kevin Rull 10a
võistle enam muusikud omavahel. Euroopa suurim muusikutevaheline lauluvõistlus on nüüd Eurovisioon, mis toimub kord aastas kevadel. Rooma kultuuris oli muusika osatähtsus suhteliselt tagasihoidlik. Nende kultuur muutus meelelahutuslikuks ning ajaviiteliseks. Alguses võtsid roomlased üle kõik hellenite traditsioonid, kuid hiljem need taandusid. Kadusid ka Olümpiamängud. Muusika peamised funktsioonid olid sõjaväeparaadid ning gladiaatorite võistlused. Domineeris lärmakas marsimuusika. Gladiaatorite võitlustel ehitati vesiorel, millega elati siis kaasa gladiaatorite võitlusele. Vaadates tagasi vanade rahvaste muusika tähtsusele ja tähendusele on see tänapäeval teatud viisil muutunud. Muusika pole enam koolides kõige tähtsam. Kõige rohkem sarnaneb tänapäevale roomlaste muusika tähtsus ja tähendus, mil see muutus ajaviiteliseks ja meelelahutuslikuks. Keltide ja hellenite kultuur oli üpriski sarnane üksteisele
Seoses I maailmasõjaga lõpetas enamik neist küll tegevuse, kuid mänguoskus ja suur osa mehi jäid alles – see oli soodne pinnas uute orkestrite tekkimiseks. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal hoogustus ka puhkpilliorkestrite (taas)asutamine, märkimisväärseks kujunes sõjaväeorkestrite, 1925. aastast alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste džässorkestrite “taimelavadeks”. Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande- kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert Kulm, Raimund Kull 71 , Tiit Kuusik, Erich Kõlar, Hugo Lepnurm, Bruno Lukk, Vladimir
annaabi.ee 
