küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi kaaslased Phobos ja Deimos, arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Kasutatud kirjandus: TEA LASTE-JA NOORTE ENTSÜKLOPEEDIA 2 Kasutatud lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. (Vasakult paremale: Merkuur, Veenus, Maa ja Mars) (Phobos ja Deimos) (Mars) Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti
Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste
Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunudasteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn
annaabi.ee 
