Õppursõdurite meelespidamine Vabadussõjas Õppurite tööd Vabadussõjas hindas vabariigi valitsus väärikalt, andes 2060-le neist prii kooli kuni ülikooli lõpetamiseni. Paljud sõjas osalenud kooliõpilased teenisid välja Vabadusristi, millega kaasnes rahaline autasu. 7 Mõnigi pälvis oma sangaritegude eest tasuta maad. Paljudesse koolimajadesse ning üliõpilasorganisatsioonide kodudesse pandi järgnenud iseseisvus aastatel langenud õppursõdurite ja tudengite mälestuseks üles marmortahvlid hukkunute nimedega. Tallinnas Reaalkooli ees aga paikneb monument koolipoistele ja õpetajatele, kes langesid Vabadussõjas. Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-nda klassi poisi mälestus Vabadussõja alguspäevist. "Mäletan selgesti ärevusrikkaid novembrikuu päevi 1918-dal aastal. Käisin sel ajal Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-das klassis, olin 16-aastane tavaline kooliõpilane. Alles oli asutatud Kaitseliit, paljud tolle aja noored ühinesid liiduga. Mina ei erinenud nendest
Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kahjuks on praegu Akropol varemeis. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin10 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi (nn. Elgini marmorkujud). Praegu tahavad kreeklased, et britid need marmortahvlid neile tagastaksid. 2009. a. suvel avati Ateena kesklinnas Uus Akropoli Muuseum, kus on kõik kuulsate Pheidiase originaalide vastuvõtuks valmis. Kas ei peaks nn. Elgini marmorkujud tõepoolest siin asuma? NB! Suurenda pilte! Originaalmõõtmetes koopiad: Parthenon ja Athena Parthenos. Nashville,, USA. Ehk taastavad kreeklased tulevikus ka oma Parthenoni? See ei ole usutav. Esiteks seetõttu, et ehtsuse saavutamiseks on originaalist liialt vähe alles
kirjandusajakiri. Tekitati John Keatsile peavalu, sest ta oli lihtsat päritolu. Kirjandusajakiri võtab otsustamise selle üle - hakkab tekkib kaanon, ja kriitik, kelle ülesandeks on kirjutada teiste teoste kohta. Tekkis looja ja kriitiku vastuolu. Kriitik, kes ühelt poolt väljendab lugeja arvamust ja teiselt poolt ideolistlikku poolt - kas on patrootiline jne. Ülemised struktuurid võivad mõjutada ka kirjanduskriitikut. Nt kas "Nimed marmortahvlid" on patrootlikuse pärast hinnatud? 13.02.12 19. sajandi jooksul ühiskond kui selline muutub oluliselt haritumaks. Sellele suunale maailmas viitab juba kasvõi nn Lenini tees - üks nõudeid Venemaa jaoks oli kirjaoskuse levitamine. Kirjaoskuse kasvuga muutuvad inimesed kontrollitavamaks massimeedia abil - seostub ka rahvusriigi tekkega. 19. sajand on suurel määral idealistlik sajand. 19. sajandi kirjanduses kaks suunda: otsimise kaudu õnne leidmine ja
Talude suurus ei tohtinud ületada 30 ha, äravõetud maad jagati uusmaasaajatele. Riigimõisate baasil loodi esimesed sovhoosid. Kroon asendati rublaga. Tsensuur + Ajalehed nimetati ümber ja need ikka ilmusid kuid see, mis NL ei sobinud, see rebiti lehtedest välja ,,Postimees" ,,Edasi" Mälestusmärkide hävitamine ajaloolise mälu hävitamine, marmortahvlid, Vabadussõja monumendid Koolides viidi sisse kohustuslik marksismi-leninismi õpetus ja NSVL ajalugu, likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid, teatrites ja kinodes muudeti repertuaari. 14.06.1941 toimus esimene massiküüditamine + oma kodudest viidi Siberisse u 10 000 eestlast, kes tundusid nõukogude võimule kõige ohtlikumad olevat. (aka Leinapäev).
Kokku Baltikumist viidi välja 60 000 baltisakslast. Samuti põgenesid nendega teenijad, kasvatajad, kokad, kes ei suutnud end lahti rebida baltisakslastest. Eesti ja N. Liidu suhted baaside ajastul - Talvesõda, uued nõudmised, 15.05.40 leping: Omavaheline suhtlus oli korrektne, mõlemad üritasid vältida omavahelisi tülisi ja kui midagi juhtus siis üritati koheselt lahendada. Kohalikul tasandil esines tülisi- punaväelased käitusid ülbelt ja üleolevalt. Teatris mängiti nimed marmortahvlid ning seal olid püssipaugud, punaväelased arvasid, et tegemist on eestlaste vastuhakuga. Uued nõudmised: 1) Tuua Eestisse 10 000 punaarmee ehitus- ja inseneripataljoni. 2) Hakati nõudma, et lastakse sisse Eestisse punaarmee ohvitseri naised ja lapsed (~ 5000)- pidi kindlustama elukoht, lasteaiad ja koolid. 3) NSVL algatas kivihoonete ehitamist. 4) Nõuti, et punaarmee saaks sisseseada õhuväe tõrje Tallinna patareisse.
annaabi.ee 
