200 a. jooksul. 16. saj. ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358). Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: 1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega;
Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias. Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna privaatsed eluruumid. Islami keraamika Islami keraamika on ajavahemikus 7.17
Jätkame sõitu ning jõuame La Manchast Andaluusiasse. Majutume Cordobas hotellis****. 9. päev CORDOBA - ANDALUUSIA PÄRL SEVILLA, LEND MALAGA- TALLINN Hommikusöök hotellis. Cordoba kuulsaim vaatamisväärsus on kunagine mošee - La Mezquita. Mošee ehitamist alustasid Hispaaniasse tunginud moslemid 8. sajandil. 16. sajandi keskel, peale rekonkistat, ehitati aga mošee keskele hiiglaslik katedraal. Mošee palvesaalis on 850 graniit- ja marmorsammast, mis kaunistatud puna-valgete triipudega. Sõidame Andaluusia tähtsaimasse keskusesse, Sevillasse. Legendikohaselt asustas Sevilla linna Herakles. Sevilla oli ka tähtis mauride keskus. Linn asub rahulikult ning aeglaselt voolava Guadalquiviri jõe kaldal, mis jagab selle linna kaheks. Jõel on linna ajaloos olnud märkimisväärne roll mängida. Linn asub kohas, kus jõel ei ole enam nii hea navigeerida ning see on Sevillale andnud võimaluse tegutseda sadamalinnana.
Ruume katavad stalaktiitvõlv- või kassettlaed,seinu arabeskid,moreskid ja mitmevärvilise ornamendiga fajanssplaadid. Kaartel on ristikheinalehe kuju, kärgvõlv on kooskülas kaarte väikeste lehtedega,kusjuures ta läheb üle rippuvateks stalaktiitideks. Granada lossi keskpunkti moodustavad kaks siseõue: suurem Mirdiõu, mille keskel on mirdipuudega ääristatud bassein, ümberringi valge marmorpõrand ja sammastele toetuv kaarestik, ja Lõvide õu,mida piiravad 120 (124) marmorsammast ,ja mille keskel on purskkaev. 12 lõvi turjal on valgest alabastrist anum,mille kohal on teine,väiksem,millest voolab vesi suuremasse ja niriseb siis lõvilõugade vahelt maha. Mirdiõues toimusid avalikud üritused,vastuvõtud ja ühes sealses toas asus haarem, Lõvide õue ümber olevad toad olid sultani eravaldus. Suurimaid muutusi Alhambras tegi Nasridi suguvõsast pärit Jussuf I ,kes tuli võimule 1333. Näit. tugevdas ta Alcazabat ja ehitas müüridele arvukalt torne. Jussufi poeg