Iga haru keskel on kuplid. Kantsel lõppeb apsiidiga ning pelöövi 2 ja transeptide ümber, kuplitest väljaspool, kulgevad külglöövid. Katedraal on kahe korrusega. Esiotsas oli galerii, kuid see eemaldati pärastpoole, kuna kogu peakirik muudeti kahekorruseliseks, kuigi ülemisel korrusel on kitsad balustraadidega piiratud läbikäigud. Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid. Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik, mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid. Nende kuplite mosaiigid asetsevad ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringides, jutustades palju jutte ja ajalugu. Mustrid on
Hagia Sophia kirik/mosee Hagia Sophia e. "Püha Tarkus" (praeguses türgi keele Aya Sophia) on kirik praeguses Istanbulis, Türgi, bütsantsi ehituskunsti suurteos. See oli sajandeid kreekakatoliku kiriku keskuseks, kahtlemata üks kauneimaid pühakodasid kristlikus maailmas. Mõned on nimetanud seda isegi kaheksandaks maailmaimeks. Pärimuse järgi hüüatas Justinianus I esimest korda kupli all jalutades: "Saalomon, ma olen sinu üle võidu saavutanud!". Marmorsambaid võrdles ajaloolane Prokopios lilli täis aasaga ning 987. aastal kirikut külastanud Kiievi vürsti Vladimiri saadikud arvasid: "Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal!" Arhitektid olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest, peakirik valmis suhteliselt kähku, umbes viie aastaga. Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana. See kirik pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes